31 Aug 2008

Ja siis ...

... l2heb paar p2eva m88da ning k6ik on j2lle korras.
Ma unustan ja andestan ruttu. Liiga ruttu some may say.
Kui tulevikust r22kida, siis j2rgmine n2dal l2hevad lapsed kooli tagasi ning k6ik algab j2lle otsast peale. Aga mitte kauaks, sest see aeg, mil ma k6ik selle tolmu jalge alt pyhin, ei ole enam kaugel. See aeg on hirmutavalt l2hedal.

28 Aug 2008

Argh

Kujuta ette, et sina tead midagi, millest sa ei taha, et inimesed (v.a need, kes juba teavad) teaksid.

Kujuta ette, et sa ei pea sellest mitte kunagi rääkima, sa väldid seda ning ei mõtle selle peale ning kõik sujub suurepäraselt.

Kujuta ette, et ühel ilusal päeval sa kohtad kedagi, kellega te räägite kõigest. Teil ei ole omavahel saladusi. Sina tead teda läbi ja lõhki ning vastupidi.

Kujuta ette, et see inimene ühel päeval küsib selle asja kohta, mida sa ei taha, et ta teaks.

Kujuta ette, et siis sa valetad talle.

Kujuta ette, et ta saab aru, et sa valetad.

Kujuta ette, et ta vihkab valetajaid.

Kujuta ette, et sa tunnistad kõik üles. Selle, et sa valetasid ning selle ka, millest sa üldse rääkida ei taha ning millest sa ei taha, et ta teaks.

Kujuta ette, et tal on tegelikult esimesest asjast suva, kuid valetamine ei meeldi talle üldse.

Kujuta ette, et ta on kuri su peale ning ei räägi enam sinuga ning kõik sellepärast, et ta tahtis teada midagi, millest tal ei tohiks õrna aimugi olla !!!


Inimeseloomad, miks te olete kõik nii uudishimulikud? Uudishimu tappis kassi. Kass oli nunnu.



4 Aug 2008

Brightoni rannas... Uus lemmik pilt

Siis kui nemad Prantsusmaal on ...

Tulin koju täna. Üheks õhtuks. Homme lähen taaskord minema ning siis ei ole mul jälle nädala aega internetti. Puudust ma sellest ei tunne. Kasutades tänast õhtut ära, panen siiski kirja, mis ma viimasel ajal teinud olen.

Eelmisel pühapäeval (27. juulil), sõitsid kõik Prantsusmaale. Viisin nad hommikul (kell 4:30) lennujaama ja koristasin maja nii palju kui viitsisin. Pärastlõunal läksin Danielale järgi ning me mängisime terve õhtu jokkerit. Esmaspäeva hommikul tulid ehitajad, kes ka terve eelmise nädala meid iga päev kiusamas käisid. Ehitajad plaastertasid kaks nädalat ning nüüd ei ole meil laes enam ühtegi praegu. Minu ülesanne oli neile näidata, kuidas alarm peale panna (neil õnnestus ikkagi kuidagi midagi segamini keerata, aga sellega on nüüd korras. Lihtsalt võttis paar närvi ajavat telefonikõnet). See tehtud, läksime Danielaga Suttonisse. Mitte rongiga, vaid seekord ma sõitisin ise. Sat nav oli mul kaasas, aga autolaadijat mulle ei jäetud ning poes seda enam ei müüda. Ostsin talle küll usbi kaabli, sest tüüp poes väitis, et läbi arvuti peaks saama seda ikkagi laadida. Ei saanud. 12 naela läks raisku. Kes usbi kõige tavalisemat (noh see ülevalt kitsam ja alt laiem ristkülikuga) kaablit tahab osta?

Läksime Daniela ema juurde ning Claudia (Daniela õde) oli majas totaalse segaduse korraldanud. Tema ema ja Claudia on nagu tõsielu Tom ja Jerry.

Alguse sai kõik nii:

1. Dani ema vihastas millegi (suht tühise asja) peale ning rebis Claudia toas seina peal olevad pildid puruks.

2. Claudia sellepeale loopis tomateid mööda tuba laiali, värvis lauad majoneesiga üle, lõhkus ära kõik parfüümid ja võltslilled ning kleepis väikesed katki rebitud piltide tükid elutoa seinale. Tagatipuks võttis ta endaga välja minnes kaasa riiedekapi võtme (mida meil hiljem vaja läks).

3. Selle peale järgmine päev nende ema viskas lõhkised võltslilled, klaasikillud, rebitud lilled Claudia voodisse. Samuti nuudlid, mis Claudia oli lauale jätnud ning ka paar tomatit sai voodilinade vahele paigutatud.

4. Claudia määris kõik ema toas olevad voodilinad ja toolid, mis olid riidega kaetud tomatitega ära, viskas laiali kõik tähtsad paberid ja jättis hunniku kondoome igale poole.

Pealse seda vahetas nende ema maja lukud ära ning Claudia ei saa enam sisse. Paar ööd magas ta pargis ning viimased neli päeva on ta vanaema juures olnud. Nüüd tahab ta koju tagasi minna, kuid vaevalt teda sinna lastakse. Daniela on praegu seal. Ta pidi helistama mulle hiljem, ma kohe ei jõua ära oodata, kuidas see kõik lõpeb.

Aga tagasi minu tegemiste juurde. Samal päeval, kui Suttonisse läksime, hüppasime läbi ka Daniela tädi juurest, kes nädala aega tagasi umbes oli õnnetult kukkunud ning seetõttu oli tal jalg kipsis. Rääkisime niisama juttu ning pärast mängisime tennist. Kelle viie ajal pidime tagasi Epsomisse minema, sest kuna Dani, Jantina ja Bonnot kolisid uude korterisse, oli neil vaja üürileping allkirjastada. See tehtud sõitsime kohe ka uut korterit vaatama. Päris ilus on.

Kui sisse tuled, siis läheb trepp kohe üles elutuppa ning sealt edasi söögituppa ja kööki. Elutoa kõrvalt lähevad veel trepid üles, kus on siis vannituba ja kaks magamistuba. Kõik on uus ja moodne ja väga mugav.

Järgmiseks pidime teise Daniela tädi juurest uue voodi ära tooma. Voodi on king size ja ikka väga suur ja madrats on väga raske. Kuidagi moodi õnnestus see mu autosse saada ning kuidagimoodi saime kõik selle tavaari ka treppidest üles. Aega võttis ja me mõlemad suutsime närvi minna ja alla anda, aga lõpuks sai see kõik tehtud. Kui voodi kokkupanemise aeg käes oli, avastas Daniela, et kõik mutrid ja kruvid on ta ema juures. Seal kapis, mille võti on Claudia käes. Võtme saime järgmine päev kätte ning voodi saime ka kokku pandud.

Järgmised kaks päeva möödusid kolimise, tassimise, lahtipakkimise tähe all. Praeguseks on mul kastidest ja üldse kolimisprotseduurist kopp ees ja ma ei tahagi sellel pikemalt peatuda. Tähtis on see, et praeguseks hetkeks on kõik tehtud.

Laupäeval toimus Brighton pride, mida meiegi kaema läksime. Plaanisime algselt ärgata kell 9 hommikul, et siis oleks aega end valmis seada ning kella üheks hiljemalt kohale jõuda. Aga kus sa sellega. Me kell üks alles ärkasime. Kella viieks olime umbes kohal ning paraadi ei näinudki. See ei huvitanud meid ka. Saime Allyga kokku ning käisime paaris kinga poes. Võtsime takso ning sõitsime Preston parki, kus põhiline pidu aset leidis. Seal olid aktraktsioonid ning erinevad telgid, süüa ja juua oli jalaga segada, palju sõbralikke inimesi ja üleüldse oli väga tore. Õhtupoole läksime mere äärde ning hiljem baari, kus mina ja Gemma suutsime end seaks vihastada. Nimelt oli sissepääs 10 naela ning tagauks oli lahti, kui keegi tahab välja mõneks minutiks minna. Tempel oli käe peal ning selle alusel lasti sind tagasi sisse. Olime mingi hetk paar minutit väljas ning kui tagasi hakkasime minema, oli tagausk kinni. Läksime pea ukse juurde ning seal oli umbes 30 meetrine järjekord. Ruttasime etteotsa ning tegime teatavaks, et meil on templid ja tahaks sisse saada. Ülbe turvamees vastas sellepeale, et vahet pole, kas meil on templid või mitte, ikkagi peama järjekorra lõppu minema ning sisse ei lasta praegu kedagi. No, et mis mõttes ??? Ma olen maksnud selle eest 10 naela, minu asjad on sees kotihoius ning nüüd pean ma siin järjekorras külmetama. Ära ju ka minna ei saanud, sest kott ja jope olid sees. Me lausa keesime vihast, aga midagi polnud teha. Mingi hetk läksin vaatama, et kas tagumine uks on nüüd lahti. Oligi ning siis saime sisse. Korjasime oma kotid kokku ja läksime minema. Ma ei lähe sinna enam mitte kunagi tagasi.

Seadsime sammud uuesti ranna poole ning chillisime seal umbes tunni niisama juttu rääkides. Väsisin nii kohutavalt ära ja jäin randa magama, ärkasin peale kolme värisedes ning lõdisedes. Nii külm oli. Meil ei olnud kuskile minna, pidime esimese rongiga koju tagasi minema ja rong läks alles kell 6 hommikul. Siis hakkas vihma sadma ning külmunud ja märjana otsustasime rongijaama minna ja seal varju otsida. Lõpetasime kuksil silla all, vähemalt seal oli kuiv. Gemma helistas kogu aeg kuskile ning viimaks ostustasime 3:50 rongi peale minna, mis ei liikunud sugugi mitte meie kodu suunas. Parem soojas rongis, kui kuskil silla all siiski.

Võtsime vastu otsuse, et sõidame selle rongiga Gatwicki lennujaama, sealt Victoriasse ning sealt koju. Nii, Gatwicki lennujaamast saab Vicotriasse Gatwick express rongiga või tavalise rongiga. Tol päeval oli tavalisega mingi jama ning poole tee peale pidi bussi peale hüppama. Kellelgi meist ei olnud selle jaoks energiat ning otsustasime oma tavaliste rongipiletidega Gatwick expressi peale minna. Kell oli 5:15 hommikul. Vaevalt keegi pileteid kontrollima tuleb.

Aga keegi tuli. Tuli vanem mees, kes karjus "may I have you tickets please" !!! Me teesklesime, et magasime, aga mehel oli hääl kõva ning rohkem teeseldes, oleks me naeruväärsed ja just rohkem kahtlased tundunud. Ärkasin üles ning ega mul muud valikut ei olnud, kui oma pilet talle väriseval käel ulatada. Gatwick expressi pilet Lononisse on 20 naela. Danil polnud üldse enam raha, see tähendas, et ma pidin 40 naela meie mõlemi eest maksma, et Londonisse saada. Ma ei olnud selleks valmis. Ma ei tahtnud seda teha.

Aga mees vaatas korra piletid ning andis selle mulle tagasi ning ei öelnud mitte midagi. Seda sama tegi ta Dani, Gemma ja Amie piletitega. Keegi meist ei saanud aru miks ta niimoodi käitus. Need piletid ei olnud õiged selle rongi peale. Mu pileti peal oli kirjas Brighton-Epsom (Southern service). Mitte London ja mitte Gatwick express. See mees, kas oli sutsu totu või tal oli lihtsalt hea süda ning ta lasi meil minna. Ma kaldun arvama, et viimane variant on tõsi. Ikka leidub häid ja lahkeid inimesi.

Victorias pidime veel tunni ootama ning siis saime rongi peale, mis meid lõpuks koju tõi. Rongis jäin magama ning õnneks ärkasin paar peatust enne meie oma. Jalutasime koju ja jäime kohe magama. Rakse öö oli selja taga.

Ja täna tulin siis Ockleysse, et prügikastid välja panna. Hommikul viin postkontorisse postkasti võtme ning siis tagasi Epsomisse kuni järgmise esmaspäevani. Internetti mul seal ei ole, nii et alles järgmine nädal on lootust minust midagi kuulda.

22 Jul 2008

Blogivõlg

Enne eelmist postitust kirjutasin ma viimati päev enne Eestisse minekut. Eks ta nii ole, ei kui sul on päev läbi midagi teha, siis alguses sa ei jõua kirjutada ning pärast absoluutselt ei viitsi. Pisikut pole sees ning sundida end ka ei saa. Ma ei tea, miks mul süümepiinad sellepärast on, et ma kirjutanud ei ole. Pole neid lugejaid ju nii palju, kes päev päeva järel teada tahaks, millega ma parasjagu tegelen ning enamusega saab niikuinii msn's ja telefonis räägitud. Aga täna kirjutan ma enda jaoks kahel põhjusel:

1. Mul ei ole midagi muud teha :D
2. Mõne aasta pärast on endal hea lugeda.

Olgu. Juuni lõpu ning juuli alguse veetsin siis kodumaa pinnal. Gea ja Andrus tulid mulle õhupallide ning kommidega lennujaama vastu ning viisid mu koju. Viitnal sõime veel hamburgeri ja juba oligi aru saada, et olengi jälle Eestis. Kuna ma jõudsin kohale pärast südaööd, siis Rakveresse jõudes läksin suht-koht ruttu magama. Magasin mäletamist mööda kaua.

Järgmisel päeval läksime õe ning emaga Rakvere Aqva'sse ujuma ning saunatama. Veetsime aega mustast torus alla liueldes, kus sees oli neoonvalgus ning lebotasime kõiksugu erinevates saunades. Aega jäi ka mullivannis ligunemiseks ja basseinis hullamiseks. Hiljem sõime kõrval olevas piraatide kohvikus pitsat ja õhtupoole läksime kinno "Seks ja linn"-a vaatama. Oi, kui täpselt ma toda päeva mäletan :P.

Pühapäeval sõitsime vanaemade juurde. Alguses Võsule kohvitama ning pärast Loksale sööma. Käisime mererannas ja mängisime vanaema kassipojaga.










Avastasin veel, et kohvi juues olema vanaemaga ikka täpselt ühte nägu :D.

Järgnes jaanipäev, mille veetsime sugulaste suvilas. Alguses veetsime aega niisama nende maja juures või lakas (pidage meeles, et terve päev sadas vihma) ning hiljem seadsime sammud Uhtna poole tantsulkale. Tagasi koju jõudes oli vihm ka järele jäänud ning üksikud inimesed üritasid lõket teha. Täitsa õnnestunult. Üle lõkke hüppajaid meie põnevas ning kirjus seltskonnas siiski ei leidnund ning pool seitse hommikul arvasin, et aeg on vast magama minna. Olles üles ärganud seadsin sammud kööki ning jõin mitu tassi kohvi. Üleval lakas suitsetati juba vesipiipu ning liha jälle küpses. Ma ei mäletagi, mis kell ma koju läksime ning mis tol õhtul toimus. Hm, võib-olla tuleb hiljem meelde.





Ülejäänud nädalat võib iseloomustada märksõnadega viru ralli, klaasimaalid, Maria ja Sofia, Eneli sõbrannad, vein, õunakook ja Elina, veel ja veel ujumist, veel ja veel vanaema, monopol ning sleepover Gea juures, autoga sõitmine valel pool teed.

Enne, kui ma arugi sain, oligi tarvis asju pakkida ning alguses Tallinnasse ning siis tagasi Londonisse sõita. C. ja lapsed olid mul lennujaamas vastas ning järgmised kaks päeva möödusid töötähe all.

Nädalavahetusel läksin Daniela juurde ning koju tulin esmaspäeva õhtul. Tollest nädalavahetusest ma erilist ei mäletagi. Käisime Jodie, Danny ja Sarah'ga sõitmas (Jodie oli just load kätte saanud). Üks õhtu sõitsime niisama Epsomi ja Suttoni vahet ning järgmisel päeval võtsime ette sõidu Brightonisse. Käisime mõnes baaris ja mul õnnestus kahest klaasist veinist ikka päris vinti jääda. Aga oi, kus meil oli lõbus. Õhtul kui koju jõudsime jäin ma momentaalselt magama.

Esmaspäeva õhtul tulin koju, sest pidin teisipäeval töötama. Algselt pidi kolmapäev mul vaba olema, kuid ma ütlesin C-le, et mul oleks lisaraha vaja ning äkki ma saan kuidagi teenida. Kastsin lilli ning tõin nende riided keemilisest puhastusest ära ning oligi 30 naela teenitud. Kolmapäeva õhtul aga käisime Jannega pildistamas. Pärast jõime tema juures piparmündi teed ning sõime kooki. Tore oli :)







Järgmisel päeval õnnestus mul Tesco parklas teisele autole sisse tagurdada. Õnneks midagi hullu ei juhtnud ning teises autos olid arusaajad inimesed, kes nõustusid, et kindlustusele pole vaja midagi mainida ning et ma parema meelega maksaks ise nende tagumise tule eest, mille ära lõhkusin. No tegelikult S. maksab. S. ei olnud üldse kuri ka, aga ma olin siiski shokis.... mis sest, et tegemist oli pisikese õnnetusega. Võib-olla on see märk, et ma peaksin ettevaatlikum olema, kuigi ma olen niigi super ettevaatlik. Ei tea veel, milleks see hea oli.

Autoga seoses tuleb meelde, et ükspäev, kui ma Danielal järgi rongijaamas käisin (ta pidi koju minema, aga jäi viimasest rongist maha ja ma pidin talle järgi minema ja enda poole tooma), siis oli seal üks poiss. Umbes 14 aastane, kes palus, et äkki ma saan ta autoga koju viia, sest ta isal pole bensiini ja ta ei saagi muud moodi koju. No õnneks ta ei elanud kaugel ja eks mul ole hea süda ka, hehe. Viisin ta siis koju. Mõtlesin, et tegin heateo. Et äkki teeb keegi mulle ka heateo. Aga vastupidi, asjad lähevad hoopis nii, et ma sõidan kellelegi paar päeva hiljem tagant sisse. Usu veel ütlust "what comes around, goes around".

Eelmisel reedel kell 11 hommikul ütles C., et kui ma tahan, siis ma võin välja minna. Et ma ei peagi terve päeva täna töötama. Aga värk on selles, et tal oleks laupäeval mu autot vaja ning ta viiks mu rongijaama, kui ma tahan ja tooks pärast koju ka. Olin nõus. Äratasin Daniela üles ning ütlesin, et ma nüüd tulen. Läksime Suttonisse mingeid asju ajama ning õhtul Jodie juurde "Big borther"it vaatama. Mul kodus endal telekas ei tööta ning ma suurt sellest saatest ei pea, aga ülejäänud rahvas tundub vägagi selle sees olevat. Ja siis ma vaatasin ka. Seal oli üks Belinda, kes nüüd küll välja kukkus, aga Belinda laulis. Laulis "Somewhere over the rainbow" laulu. Ja see oli nii kohutav. Kole, lausa hirmus. Vaadake ja otsustage ise, aga no laul on nüüd küll rikutud. Naerma ajab sellegi poolest. Belinda, Belinda, Belinda, heheee.




Nonii. Laupäeval tulime Daniga siia, sest C. ja S. pidid kuskile välja minema, kuhu nad üldse minna ei tahtnud. C. soovis, et ma nad peole viiks ning pärast tagasi tooks, et siis nad saaksid mõlemad juua. Ütlesin, et ok. Daniela oli ju minuga ning tema jäi koju igaks juhuks lapse valvesse. Teenisin see õhtu takso sõitmise ning pooleteise tunni kodus istumisega 40 naela. C. helistas juba kell 10, et ma neile järgi läheks. Et neile ikka üldse ei meeldi seal olla ning nad said oma näo näidatud ja tahavad koju tulla. Ma tundsin end kui lapsevanem nüüd, kes oma lapsed peab laagrist ära tooma, sest neile seal ei meeldi. Oi, mul oli lihtsalt naljakas. Pool 11 olime kodus tagasi ning mina ja Daniela läksime välja ning koju tulin alles täna.

Läksime kuskile pubisse Epsomis ning tahtsime jookidega välja hiilida, aga jäime vahele. Siis tulid mingid noormehed meid ahistama, kuid õnneks haaras keegi nad kaasa ning nad tariti klubisse, mis praktiliselt on ümber nurga. Kaanisime oma joogid alla ning koju jõudes otsustasime, et võiks kooki küpsetada. Alguses mõtlesime, et teeme kahe peale ühe koogi, kuid mõni minut hiljem oli meil juba kaks kaussi ning kaks taigent ja koogi küpsetamisvõistlus võis alata :D. Retsepti meil kummalgi ei olnud. Sisse võis panna mida iganes ja kui palju iganes. Tund hiljem ning meistriteosed olid valmis. Jantina oli kohtunik ja Daniela võitis. Minu kook ei kõlvanud üldse süüa :-s. Jube vastik oli.

Siis me mängisime natuke monopoli ning hiljem haarasime kaks pisikest klaasi ning kallasime sinna sisse igasugu vedelikke ning teine siis pidi seda jooma, kuid silmad pidi kinni hoidma, et ei näeks, mis klaasis on. Ei soovita korraga palju puhast sidrunimahla ning vanilje essensit juua. Suu läheb põlema.

Ongi vist kõik. Homme jälle tööle ning lastel on homme viimane koolipäev. Pühapäeval sõidavad nad kaheks ja pooleks nädalaks Prantsusmaale. Mina saan ka puhata. Daniela, Jantina ja Bonnot kolivad uude korterisse järgmine neljapäev. Ma pean aitama neil kolida. Ma ei ole uut korterit näinudki, kuid see pidavat väga ilus ning heas korras olema. Ei ole välistatud fakt, et ka mina oktoobris sinna kolin.

Ükspäev tegin ma ise bolognese kastet ning spagette. Nii hea oli.
Ükspäev grillisin tuunikala sidrunimahlaga. Nii hea oli.
Ükspäev vihastasin jälle oma telefonioperaatori peale, sest nad on mulle mingi paketi peale pannud, mida ma soovinud pole ning arve on sellepärast 50 naela. Helistasin ja pärisin, et mis toimub? Vabandasid ja lubasid arve ringi teha. Siiamaani pole teinud.
Ükspäev kaotasin ühe kõrvarõnga ära ning täna kaotasin teise.

Aga eile tegi Daniela küpsiseid. Retsepti järgi ja nii kohutavalt head olid :)



Head isu ja head ööd :)


7 Jul 2008

Elus !!!

Ei, ma ei ole 2ra kadunud...
Olen ikka veel siin.
Kui aega saan, siis kirjutan ka.
Praegu on tore, praegu on happy happy joy joy.
Olge m6nusad :)
Woohoooooo, Tikril synnib tydruk !!!

19 Jun 2008

Juhtus nõnna...

... et läksin lastele kooli järgi ning kedagi koju ei toonudki.