Et tegelikult tahaksin lihtsalt kõigile teada anda, et olen veel elus. Lihtsalt nii tohutult hekiline on olnud terve see suvi, palju stressi ja palju muresid, kuid nüüd õnneks hakkavad asjad vist maha rahunema ning uue rutiiniga hakkan ka harjuma.
Viimati kirjutasin vist mais. Siis oli veel rahu majas ning palju plaane, millest muidugi mitte ükski täide ei läinud. Alustame siis tööst. Viimane tööpäev oli ametlikult 30 juuni, kuid terve juuli kuu oli minu kasutusel veel mu auto ning lisaraha sai mitme pere juures teenimas käidud. Terve juuni ja juuli kuu saatsin CV'd kõiksugu kohtadesse, kuid enamus neist ei vaevunud vastamagi. Kusjuures mul on tuus CV. Steve tegi. Et aru ma ei saa, mis siis lõppude lõpuks viga oli. Paar intervjuud isegi sain, aga ei tulnud neistki midagi välja. Viimases hädas (juuli keskpaigas) täitsin netis pika avalduse kohalikku loomaaeda/lõbustusparki ning juba järgmine päev kutsuti intervjuule. Kohal oli seal umbes 30 inimest ning meid kõiki pandi grupitöid jms tegema. Kogu jant kestis kolm tundi ning siis öeldi, et nädala sees helistatakse ning antakse teada, kas kutsutakse treeningule või mitte. Kolm päeva hiljem nad helistasid ja teatasid mulle, et nad suurima heameelega võtaksid mu tööle. Kuna ma mitte midagi paremat kuskilt ei saanud, siis võtsingi pakkumise vastu ning töötan nüüd CWOA's. Kel huvi, see googeldagu.
Nüüdseks olen seal peaaegu kuu aega olnud ja kõik läheb väga hästi. Isegi nii hästi, et mu ülemus (manager) tahab mulle juba ametikõrgendust anda ning varsti alustame minu team leaderi treeningut. See tähendab ka seda, et mul oleks töö pikemaks ajaks (park on iseenesest talvel kinni), aga ma saaksin seal olla ka kogu talve plus ka järgmise hooaja. Eks näis. Iseenesest olen ma hetkel suht rahul. Töökaaslased on.. noh, on nagu on, enamus on väga noored, aga nalja meil saab ning mu polegi oluline.
Elan ma nüüd praegu Suttonis. Üürin tuba ühes majas. Siin elavad veel üks paar Hiinast ning veel üks kutt, keda ma pole veel kohanudki, kuigi ta on siin vist juba üle nädala olnud. Ma lähen iga päev vara välja ning tulen hilja, et ma ei satu üldse ühel ja samal ajal kodus olema. Ma teen lähipäevil toast pilte ka, siis saate näha. Sellist plaani mul muidugi üldse ei olnud, et ma üksi kuskil üürima hakkan, aga miks just nii juhtus, sellest kirjutan mõni teine kord. Korteri otsing oli ka üks omaette jant muidugi ning väga kiirelt käisid kõik need asjad. Põhimõtteliselt oli mul kaks päeva, et midagi leida ja kolida. Aga tehtud sai. Raha on muidugi kõik läinud, aga ma loodan, et saan päris hästi palka septembri alguses. Kuni sinnamaani on mul 5 naela taskus. Pole hullu, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Ühesõnaga, uus töö on, uus kodu on, raha ei ole (veel), aga mina saan iseendaga alati ilusti hakkama :)
