Erisoove?
Thats right..
Pange oma erisoovid kirja!
Ette t2nades,
L.
30 Dec 2006
29 Dec 2006
55 and older
M6ned siin plaanivad kolida ning seet6ttu k2isime t2na kortereid vaatamas. Midagi erilist me ei leidnud, kuid otsustasime pilgu peale visata ka paarile v2iksemale majale. S6itsime autoga ringi ja n2gime sellist suht ilusat naabruskonda. L2ksime sisse ja koputasime renting office-i uksele. Vastu tuli meile umbes 85 aastane vanapapi. Kysisime, et kas neil on 2kki m6nda maja rendile anda v6i myya. Papikene ei osanud esialgu midagi vastata ja kutsus umbes oma 90 aastase naise.
L6puks tuli neil kahepeale meelde, et jah, yks maja siiski on, kuid selle eest kysitakse hinge hinda ja ausalt 8eldes pole see asja v22rt. No mis siis ikka. Hakkasime juba v2lja astuma, kui eideke kysis, et kas me otsime elamispinda endale. Meie noogutasime. Siis tuli ta v2lja aga sellise toreda teadaandega, et.. aga meil on siin 55 and older community, mis yhes6naga t2hendab siis, et k6ik, kes selles naabruskonnas elavad peavad olema 55 aastat vanad v6i vanemad.
Vabandasime ja ytlesime, et sorry, we didnt know.
Tykk aega ei osanud kohe mitte midagi 8elda. Et ilusas kohas elada, pead olema penskar. Naljakas. Imestasime veel, et miks ei olnud sildi peal kirjas, et see vanurite piirkond on. J6udsime autoga umbes 300 meetrit s6ita, kui j2rgmine silt juba silma hakkas. Seal oli juba kirjas, et 55 and older. Umbes veel 200 meetri p2rast oli silt 65 and older.
Keerasime otsa ringi ja tulime koju 2ra. Maja l2heme ostma siis umbes 33 aasta p2rast ;)
L6puks tuli neil kahepeale meelde, et jah, yks maja siiski on, kuid selle eest kysitakse hinge hinda ja ausalt 8eldes pole see asja v22rt. No mis siis ikka. Hakkasime juba v2lja astuma, kui eideke kysis, et kas me otsime elamispinda endale. Meie noogutasime. Siis tuli ta v2lja aga sellise toreda teadaandega, et.. aga meil on siin 55 and older community, mis yhes6naga t2hendab siis, et k6ik, kes selles naabruskonnas elavad peavad olema 55 aastat vanad v6i vanemad.
Vabandasime ja ytlesime, et sorry, we didnt know.
Tykk aega ei osanud kohe mitte midagi 8elda. Et ilusas kohas elada, pead olema penskar. Naljakas. Imestasime veel, et miks ei olnud sildi peal kirjas, et see vanurite piirkond on. J6udsime autoga umbes 300 meetrit s6ita, kui j2rgmine silt juba silma hakkas. Seal oli juba kirjas, et 55 and older. Umbes veel 200 meetri p2rast oli silt 65 and older.
Keerasime otsa ringi ja tulime koju 2ra. Maja l2heme ostma siis umbes 33 aasta p2rast ;)
28 Dec 2006
Nii v2he on vaja...
Kell on pool 12 6htul ja ma just veetsin viimased kolm ja pool tundi pannes kokku 300 tykilist suht keerulist puslet, mis pimedas helendab. Hullult 2ge on.
Nii v2he ongi vaja, et Liis 6nnelik oleks
:D
Nii v2he ongi vaja, et Liis 6nnelik oleks
:D
26 Dec 2006
Juulud...
Juuuulud.. v6i nagu v2ike 6de kunagi armastas 8elda.. luulud. Eks need j6ulud yhed parajad luulud ole jah. Yks paras vale. Pole olemas mingit j6uluvana ega p2kapikke ja kingitusi teevad emad-isad-s6brad-tuttavad-vanavanemad-jamuudkesonlihtsaltniisamaheasydamega. Ja p2kapikud ei too sussi sisse kommi. :P Aga mis vahet sel on? Yllatused on ju siiski meeletult toredad.
Ma m2letan, et mul k2isid ka kunagi p2kapikud. Mingi hetk enam ei k2inud. Aga see oli vist ikka peale keskkooli juba, ma ei m2leta. Igatahes pole p2ris mitu aastat minu sussi sees detsembri kuu jooksul mitte midagi olnud. Kuid nyyd, aastal 2006, detsembri 25nda p2eva varahommikul (kell 3), 2ratati mind t2iesti syydimatult yles ja ma leidsin oma voodist suure j6ulusoki t2is igasuguseid asju :D.
Jeeeee
P2kapikud siiski vist on olemas ;). Tanyal ja Andyl olid ka sokid ja muidugi oli meil vaja kell kolm kogu selle sisu pahupidi keerata ja n2ha, mis seal sees on. Nii me siis istusime Andy toas nagu kamp viie aastatseid ja imetlesime oma staffi.
Kindlasti tahavad k6ik teada, et mis minu soki sees siis olid :P Nii... :
Pruun pehme kutsa, mille k6hule vajutades too haukudes j6ululaule laulab
Punane p6hjap6der, koos v2ikese mini candy canes kotiga
Nemo ja Dory m2nguasjad
Pingviini kujuline pehme v6tmehoidja koos Pezi kommidega
Coca cola purgi kujuline v6tmehoidja koos kolme erineva coca maitselise huulepalsamiga
Paks ymmargune plastmassist j6uluvana kujuline potsik, mille sees on hubba bubba n2tsu mindid
Andes kommid, mis on siis piparmyndi maitselised shokolaadi kommid
Trolli Peachie-Os kommid
Frosty Nerds kommid
Nyyd on vist k6ik. Igatahes v2ga palju asju yhe soki kohta. Soki v6in ka endale muidugi j2tta ;). Olles esialgsest vaimustusest yle saanud mindi umbes kell neli voodisse tagasi. Tanya 2hvardas kell viis k6ik uuesti yles 2ratada, et siis tuleb kuuse all olevate kingituste avamine. 6nneks lasti natukene rohkem magada ja suur 2ratus toimus alles kell 8 :). Kingid jagati k2tte ja siis l2ks rebimiseks. T6siseks rebimiseks. Kuuse alt leidsin endale siis kaks i-Podi alumiiniumist kesta. Roosa ja musta. Elektoonilise Sudoku m2ngu, mille saab lennukisse kaasa v6tta ja mida ma absoluutselt jumaldan. Teine sudoku m2ng oli aga veel. Klaasist. Vot see on alles iludus. M6nel teist 6nnestub seda n2ha ka, kui ma Eestisse tulen :P. Siis sain veel ristkylikukujulise klaasi, mille sisse on graveeritud roos ja mille saab aluse peale panna. Ja kui alus sisse lylitada, siis annab see erinevates v2rvides valgust v2lja. Kui toas on pime, on see meeletult ilus.
Aga minu lemmik kingitus on Kool Hip Hop Kat
http://www.itsoutrageous.com/productassets/hhp.html. Siit saab n2ha ka.
Ainult, et minu oma ei ole mitte roosa, vaid h6bedane. Ma saan kasutade seda k6larina ja oma Ipodi selle taha yhendada. V6i niisama temaga m2ngida. Ta reageerib liikumisele ja vastavalt sellele ta siis tantsib ja h22litseb samal ajal valgust korvadest ja silmadest v2lja lastes. Ta on niiiii nunnu. Parim m2nguasju, mis ma eales saanud olen :D.
Ai Ai.. Ma kirjutasin terve blogi 2ra ja siis 2kki viimane osa lihtsalt kustus. N6me.
Igal juhul Tanya ja Andy said hunniku Kariibimere piraatide teemalisi m2nge. Umbes kella kaheni me muud ei teinud kui ainult m2ngisime nagu t6elised lapsed. Peale seda tuli 2kki v2simus peale. 88sel oli ju tund vahele j22nud ning hommikul kell 8 2rgata ka enam kuigi meeldiv pole. Magasin kuni kella viieni ja varsti juba oligi s88gi aeg.
Seapraadi ei saanud. Kyll leidus meil aga kyllaldaselt kalkunit, kartuliputru, magusaid porgandeid ja turkey stuffingut. P2rast seda nautisime 6una- ja kirsipirukat koos vahukoorega. Mmmmm hea olid. Pumpkin breadi oli ka. V2ga maitsev.
Peale seda j2i vaikseks. Kuulasime j6ululaule ja vaatasime niisama filme. M6nus ja hubane oli. Rahulik. Meeldiv. Tore. 2ge ja sada muud ilusat omaduss6na. Ma millegi p2rast kartsin neid j6ule. Et 2kki tekib ikka suur Eesti igatsus ja ma pole v6imeline neid nautima. Aga asjad l2ksid oodatust t6esti paremini.
Aga aitab nyyd kah. Enne kui see blog j2lle midagi kustutada kavatseb, sest kolmandat korda ma kirjutada kyll ei viitsi ;)
Peace.
Ma m2letan, et mul k2isid ka kunagi p2kapikud. Mingi hetk enam ei k2inud. Aga see oli vist ikka peale keskkooli juba, ma ei m2leta. Igatahes pole p2ris mitu aastat minu sussi sees detsembri kuu jooksul mitte midagi olnud. Kuid nyyd, aastal 2006, detsembri 25nda p2eva varahommikul (kell 3), 2ratati mind t2iesti syydimatult yles ja ma leidsin oma voodist suure j6ulusoki t2is igasuguseid asju :D.
Jeeeee
P2kapikud siiski vist on olemas ;). Tanyal ja Andyl olid ka sokid ja muidugi oli meil vaja kell kolm kogu selle sisu pahupidi keerata ja n2ha, mis seal sees on. Nii me siis istusime Andy toas nagu kamp viie aastatseid ja imetlesime oma staffi.
Kindlasti tahavad k6ik teada, et mis minu soki sees siis olid :P Nii... :
Pruun pehme kutsa, mille k6hule vajutades too haukudes j6ululaule laulab
Punane p6hjap6der, koos v2ikese mini candy canes kotiga
Nemo ja Dory m2nguasjad
Pingviini kujuline pehme v6tmehoidja koos Pezi kommidega
Coca cola purgi kujuline v6tmehoidja koos kolme erineva coca maitselise huulepalsamiga
Paks ymmargune plastmassist j6uluvana kujuline potsik, mille sees on hubba bubba n2tsu mindid
Andes kommid, mis on siis piparmyndi maitselised shokolaadi kommid
Trolli Peachie-Os kommid
Frosty Nerds kommid
Nyyd on vist k6ik. Igatahes v2ga palju asju yhe soki kohta. Soki v6in ka endale muidugi j2tta ;). Olles esialgsest vaimustusest yle saanud mindi umbes kell neli voodisse tagasi. Tanya 2hvardas kell viis k6ik uuesti yles 2ratada, et siis tuleb kuuse all olevate kingituste avamine. 6nneks lasti natukene rohkem magada ja suur 2ratus toimus alles kell 8 :). Kingid jagati k2tte ja siis l2ks rebimiseks. T6siseks rebimiseks. Kuuse alt leidsin endale siis kaks i-Podi alumiiniumist kesta. Roosa ja musta. Elektoonilise Sudoku m2ngu, mille saab lennukisse kaasa v6tta ja mida ma absoluutselt jumaldan. Teine sudoku m2ng oli aga veel. Klaasist. Vot see on alles iludus. M6nel teist 6nnestub seda n2ha ka, kui ma Eestisse tulen :P. Siis sain veel ristkylikukujulise klaasi, mille sisse on graveeritud roos ja mille saab aluse peale panna. Ja kui alus sisse lylitada, siis annab see erinevates v2rvides valgust v2lja. Kui toas on pime, on see meeletult ilus.
Aga minu lemmik kingitus on Kool Hip Hop Kat
http://www.itsoutrageous.com/productassets/hhp.html. Siit saab n2ha ka.
Ainult, et minu oma ei ole mitte roosa, vaid h6bedane. Ma saan kasutade seda k6larina ja oma Ipodi selle taha yhendada. V6i niisama temaga m2ngida. Ta reageerib liikumisele ja vastavalt sellele ta siis tantsib ja h22litseb samal ajal valgust korvadest ja silmadest v2lja lastes. Ta on niiiii nunnu. Parim m2nguasju, mis ma eales saanud olen :D.
Ai Ai.. Ma kirjutasin terve blogi 2ra ja siis 2kki viimane osa lihtsalt kustus. N6me.
Igal juhul Tanya ja Andy said hunniku Kariibimere piraatide teemalisi m2nge. Umbes kella kaheni me muud ei teinud kui ainult m2ngisime nagu t6elised lapsed. Peale seda tuli 2kki v2simus peale. 88sel oli ju tund vahele j22nud ning hommikul kell 8 2rgata ka enam kuigi meeldiv pole. Magasin kuni kella viieni ja varsti juba oligi s88gi aeg.
Seapraadi ei saanud. Kyll leidus meil aga kyllaldaselt kalkunit, kartuliputru, magusaid porgandeid ja turkey stuffingut. P2rast seda nautisime 6una- ja kirsipirukat koos vahukoorega. Mmmmm hea olid. Pumpkin breadi oli ka. V2ga maitsev.
Peale seda j2i vaikseks. Kuulasime j6ululaule ja vaatasime niisama filme. M6nus ja hubane oli. Rahulik. Meeldiv. Tore. 2ge ja sada muud ilusat omaduss6na. Ma millegi p2rast kartsin neid j6ule. Et 2kki tekib ikka suur Eesti igatsus ja ma pole v6imeline neid nautima. Aga asjad l2ksid oodatust t6esti paremini.
Aga aitab nyyd kah. Enne kui see blog j2lle midagi kustutada kavatseb, sest kolmandat korda ma kirjutada kyll ei viitsi ;)
Peace.
23 Dec 2006
Appi...
... Ja nyyd see koer oksendab ka veel ...
EDIT: ja paar tundi hiljem ta hammustas mind
EDIT: ja veel tund aega hiljem urisesesime yksteise v6idu
T2nane p2ev ei l2he kohe yldse....
22 Dec 2006
Natukene jubedusest ja heategevusest
Appi, kus ma sooviks, et mul oleks (Tikri) digikas praegu v6tta ja ma l2heks 6ue ja pildistaks naabermaju, mis n2evad katastroofiliselt naeruv22rsed ja maiteslagedad v2lja kogu selle j6lulhullusest tuleneva kaunistamise tagaj2rjel.
Lihtsalt jube on..
Aga muidu l2heb mul h2sti. T2na on olnud yks kingituste pakkimise p2ev. Mitte minu kingituste, ma olen enda omad juba ammu 2ra pakkinud, aga teiste inimeste, kes abi vajavad. Ma v6iks 6leda, et ma olen juba v2ga hea pakkija . Siin k2ib telekast reklaam yhest t2dikesest, kellele inimesed helistavad, et ta tuleks pakkima nende kingitusi ning siis ta on kummargil ja tal selg valutab ja ta v6tab mingit rohtu (rohu reklaam konjeshna) ja siis ta on h2sti happy happy Merry Christmas ja pakib aga kingitusi. Vot mina olen ka varsti vabatahtlikult samasugune abivalmis pakkija, ainult ilma rohuta.. Esialgu.
Mul on kelluke. Selline pisike kellukene, mida saab tilistada. Et miks mul see on? Vaadake, siin on j6uluajal iga suurema poe ees yks mehike v t2dike, kes tilistab kellukest ja k6igile Merry Christmas soovib. Muidugi ega ta niisama l6bu p2rast ei tilista, ta vist saab selle eest ikka palka ka, aga kogu asja m6te on hoopis see, et t2nava peal on ka yks kastike, kuhu inimesed saavad (loe peavad) raha panema - charity noh. Ja siis ma tahtsin ka kellukest. Kasti mul ei ole - heategevust ei ole vaja, aga siiski. Teine p6hjus on veel. Nimelt Ylemiste keskuse Rimis olid lettide peal ka ju kellukesed. Sellised tibatillukesed ja ma alati m6tlesin, et v6iks osta ja heategevusele natukene kaasa aidata, kuid seda ma kunagi millegi p2rast ei teinud. Ja ma ei ole 6nnetu selle p2rast, sest selle pisikese kellukese n2raka asemel on mul nyyd palju tuusam kelluke.. suurem ja s2ravam
*naeratab rahulolevalt soovides j2rjekordselt, et tal (Tikri) digikas oleks*
Ahjaaa.. Ma olen juba kolme kastikesse ka raha pannud. See raha pidavat t6elistele abivajajatele minema, mitte neile mehhiklastele, kes wellfare peale elavad ja food stampide eest sigarette ning alkoholi ostavad. Praegu ongi selline tunne, et tahaks aina rohkem ja rohkem head teha, sest mida rohkem sa teed, seda rohkem sa tunned, kui v2he sa oled teinud.
Inimesed - yritagem teistele head teha. Kes teab, 2kki l2heb teiste abi ka endal kunagi vaja.
P.S. Ka hea n6u andmine on heategevus.
Menatal note: *go talk to the neighbours about you know what*
Lihtsalt jube on..
Aga muidu l2heb mul h2sti. T2na on olnud yks kingituste pakkimise p2ev. Mitte minu kingituste, ma olen enda omad juba ammu 2ra pakkinud, aga teiste inimeste, kes abi vajavad. Ma v6iks 6leda, et ma olen juba v2ga hea pakkija . Siin k2ib telekast reklaam yhest t2dikesest, kellele inimesed helistavad, et ta tuleks pakkima nende kingitusi ning siis ta on kummargil ja tal selg valutab ja ta v6tab mingit rohtu (rohu reklaam konjeshna) ja siis ta on h2sti happy happy Merry Christmas ja pakib aga kingitusi. Vot mina olen ka varsti vabatahtlikult samasugune abivalmis pakkija, ainult ilma rohuta.. Esialgu.
Mul on kelluke. Selline pisike kellukene, mida saab tilistada. Et miks mul see on? Vaadake, siin on j6uluajal iga suurema poe ees yks mehike v t2dike, kes tilistab kellukest ja k6igile Merry Christmas soovib. Muidugi ega ta niisama l6bu p2rast ei tilista, ta vist saab selle eest ikka palka ka, aga kogu asja m6te on hoopis see, et t2nava peal on ka yks kastike, kuhu inimesed saavad (loe peavad) raha panema - charity noh. Ja siis ma tahtsin ka kellukest. Kasti mul ei ole - heategevust ei ole vaja, aga siiski. Teine p6hjus on veel. Nimelt Ylemiste keskuse Rimis olid lettide peal ka ju kellukesed. Sellised tibatillukesed ja ma alati m6tlesin, et v6iks osta ja heategevusele natukene kaasa aidata, kuid seda ma kunagi millegi p2rast ei teinud. Ja ma ei ole 6nnetu selle p2rast, sest selle pisikese kellukese n2raka asemel on mul nyyd palju tuusam kelluke.. suurem ja s2ravam
*naeratab rahulolevalt soovides j2rjekordselt, et tal (Tikri) digikas oleks*
Ahjaaa.. Ma olen juba kolme kastikesse ka raha pannud. See raha pidavat t6elistele abivajajatele minema, mitte neile mehhiklastele, kes wellfare peale elavad ja food stampide eest sigarette ning alkoholi ostavad. Praegu ongi selline tunne, et tahaks aina rohkem ja rohkem head teha, sest mida rohkem sa teed, seda rohkem sa tunned, kui v2he sa oled teinud.
Inimesed - yritagem teistele head teha. Kes teab, 2kki l2heb teiste abi ka endal kunagi vaja.
P.S. Ka hea n6u andmine on heategevus.
Menatal note: *go talk to the neighbours about you know what*
19 Dec 2006
17 Dec 2006
K2isin poes...
Nii.. Eile sai mul sellest Ameerika junk foodist k6rini ja ma viisin Tanya poodi mulle syya ostma (kyll ma olen ikka mugav). Pood oli suur. V2ga suur. Hullem kui Ylemiste keskuse Rimi, kus orienteerumine alguses ikka suht kaua aega v6ttis. T2ispuhutud j6luvanad ja lumememmed laes ning kuld-kard abosultely everywhere tegi poe yldmulje veel segasemaks ning tagatipuks olid vahek2igud diagonaalis. Mul tekkis tahtmine 8elda "kamoon"
Haarasin kuskilt nurgast endale siis k2ru ja yritasin seda lykata. T2pselt nii. Yritasin. See k2ru oli ikka nii krdima raske juba tyhjana. Peale selle ta kuidagi kiilus paremale poole ja suht v6imatu oli sellega sirgelt k6ndida. Aga see selleks.
Esimene asi, mida ma sealt poest tahtsin, oli leib. Meil polnud kodus mitte mingisugust leiba, ei musta ega valget. Sorteerisin endale v2lja 3 musta leiba meenutavad k2kerdist ja l2bi kile nuusutades ja peale poole tunnist arutlemist valisin yhe v2lja. Autosse j6udes kohe maitsesin ka ja polegi teine k6ige hullem ;). Siis ma veel tahtsin juustu ja kurki. Nende valimine l2ks lihtsalt, sest kurki oli yllatus yllatus ainult 1 sort ja juustudest tundus ka paar tykki ainult normaalsed olevat. Selle valisin pakendi v2rvi j2rgi :D (see on nii minu moodi). Ja kui ma seal poes juba olin, siis viinamarjadest ei saanud ju ometigi m88da minna ja hiljem haarasin kaasa ka 5 mandariini. Ma pole Ameerikas varem mandariine yldse myygis n2inud, aga need on head ja tekitavad Eesti tunde millegi p2rast. Just Eesti j6ulu tunde.
*Naeratab*
Ja kui nyyd j2rele m6elda, siis mandariinide nimel v6in ma diaginaalsetes vahek2ikudes v22raka k2ruga ringi s6ita ka j2rgmine kord :) Kuid siis ostan kaasa ka p2hkleid ja shokolaadi
:)))))))))))))))
Haarasin kuskilt nurgast endale siis k2ru ja yritasin seda lykata. T2pselt nii. Yritasin. See k2ru oli ikka nii krdima raske juba tyhjana. Peale selle ta kuidagi kiilus paremale poole ja suht v6imatu oli sellega sirgelt k6ndida. Aga see selleks.
Esimene asi, mida ma sealt poest tahtsin, oli leib. Meil polnud kodus mitte mingisugust leiba, ei musta ega valget. Sorteerisin endale v2lja 3 musta leiba meenutavad k2kerdist ja l2bi kile nuusutades ja peale poole tunnist arutlemist valisin yhe v2lja. Autosse j6udes kohe maitsesin ka ja polegi teine k6ige hullem ;). Siis ma veel tahtsin juustu ja kurki. Nende valimine l2ks lihtsalt, sest kurki oli yllatus yllatus ainult 1 sort ja juustudest tundus ka paar tykki ainult normaalsed olevat. Selle valisin pakendi v2rvi j2rgi :D (see on nii minu moodi). Ja kui ma seal poes juba olin, siis viinamarjadest ei saanud ju ometigi m88da minna ja hiljem haarasin kaasa ka 5 mandariini. Ma pole Ameerikas varem mandariine yldse myygis n2inud, aga need on head ja tekitavad Eesti tunde millegi p2rast. Just Eesti j6ulu tunde.
*Naeratab*
Ja kui nyyd j2rele m6elda, siis mandariinide nimel v6in ma diaginaalsetes vahek2ikudes v22raka k2ruga ringi s6ita ka j2rgmine kord :) Kuid siis ostan kaasa ka p2hkleid ja shokolaadi
:)))))))))))))))
15 Dec 2006
See ei ole minu moodi .. Melanhoolik???
Ma pole kunagi suurem loomaarmastaja olnud. Endal pole ka kunagi yhtegi p2ris enda looma olnud ja ausalt 8eldes, ma pole tahtnudki. Siiamaani ei taha..
Ma juba oma eelmises postituses mainisin Snuffyt. Snuffy on umbes 25cm pikkune v2ike hallikat karva kutsa. Ta on juba 12 aastat vana ja seet6ttu ta ei kuule enam. Ta on pool pime ja ta kurgulaes on auk, mille t6ttu ta kohati ei saa enam hingata. Eelmine kolmap2ev avastati tal varbas v2hk ning talle tehti operatsioon ning varvas eemaldati. Eile (neljap2eval) viisime ta arsti juurde, et too 6mblused eemaldaks, aga seda ei juhtunud, kuna Snuffy k2pp ei olnud piisavalt paranenud. See veritses ikka veel, nagu oleks operatsioon alles eelmisel p2eval tehtud. Arst viis uueks sidumiseks koera meie silme alt 2ra. Kui ta tagasi tuli, ytles ta, et kui see k2pp ei parane j2rgmise 10 p2eva jookusul, siis on v6imalik, et v2hk on ikka veel sees ja j2rgmine samm oleks amputeerida ta jalg. Seda me aga teha ei luba. Ta on liiga vana, et see k6ik l2bi elada. J2relikult pannakse see koer halvimal juhul peale j6ule magama.
Ja vot see on nii krdima eba6iglane, et selliseid asju loomadega juhtub. See loom isegi ei haugu mitte kunagi kellegi peale. Ta ei hammusta, ta saab isegi kassidega l2bi. Miks ta peab siis kannatama v2lja operatsioone ja amupteerimisi? Ja miks mina pean k6ike seda pealt n2gema?
T2na hommikul kell 8:45 pidime uuesti arstile minema, sest Snuffy sidet oleks vaja puhastada ja vahetada iga p2ev ja nad pidid meile n2itama, kuidas seda teha. Yks 6de hoidis koera kinni ja arst loputas ta k2pa vees puhtaks. Pani enda s6rmdele mingisugust scrub ainet ja hakkas seda varbavahet h66ruma. Appi, seda vaadata oli niiii valus ja oli n2ha, kuidas see koer nuttis sisimas. Ta natuke kiunus ka, kuid oli v2ga vapper. Mitte keegi meist ei suuda tema k2ppa niimoodi puhastada. See on lihtsalt piinamine. Nyyd peab iga hommik k2ima arsti juures seda protseduuri kordamas. Ma loodan, et see paraneb. Ma ei taha n2ha pealt, kuidas koer magama pannakse. See on lihtsalt nii hirmus..
Ja see pole yldse minu moodi sellistest asjadest kirjutada. Tavaliselt I could care a less v6i see puudutaks mind tiny little bit. Aga noh.. paljudest asjadest ei saagi enne aru saada, kui seda ise koged ja n2ed. Ja minul on veel palju kogeda ja palju n2ha.
Ma juba oma eelmises postituses mainisin Snuffyt. Snuffy on umbes 25cm pikkune v2ike hallikat karva kutsa. Ta on juba 12 aastat vana ja seet6ttu ta ei kuule enam. Ta on pool pime ja ta kurgulaes on auk, mille t6ttu ta kohati ei saa enam hingata. Eelmine kolmap2ev avastati tal varbas v2hk ning talle tehti operatsioon ning varvas eemaldati. Eile (neljap2eval) viisime ta arsti juurde, et too 6mblused eemaldaks, aga seda ei juhtunud, kuna Snuffy k2pp ei olnud piisavalt paranenud. See veritses ikka veel, nagu oleks operatsioon alles eelmisel p2eval tehtud. Arst viis uueks sidumiseks koera meie silme alt 2ra. Kui ta tagasi tuli, ytles ta, et kui see k2pp ei parane j2rgmise 10 p2eva jookusul, siis on v6imalik, et v2hk on ikka veel sees ja j2rgmine samm oleks amputeerida ta jalg. Seda me aga teha ei luba. Ta on liiga vana, et see k6ik l2bi elada. J2relikult pannakse see koer halvimal juhul peale j6ule magama.
Ja vot see on nii krdima eba6iglane, et selliseid asju loomadega juhtub. See loom isegi ei haugu mitte kunagi kellegi peale. Ta ei hammusta, ta saab isegi kassidega l2bi. Miks ta peab siis kannatama v2lja operatsioone ja amupteerimisi? Ja miks mina pean k6ike seda pealt n2gema?
T2na hommikul kell 8:45 pidime uuesti arstile minema, sest Snuffy sidet oleks vaja puhastada ja vahetada iga p2ev ja nad pidid meile n2itama, kuidas seda teha. Yks 6de hoidis koera kinni ja arst loputas ta k2pa vees puhtaks. Pani enda s6rmdele mingisugust scrub ainet ja hakkas seda varbavahet h66ruma. Appi, seda vaadata oli niiii valus ja oli n2ha, kuidas see koer nuttis sisimas. Ta natuke kiunus ka, kuid oli v2ga vapper. Mitte keegi meist ei suuda tema k2ppa niimoodi puhastada. See on lihtsalt piinamine. Nyyd peab iga hommik k2ima arsti juures seda protseduuri kordamas. Ma loodan, et see paraneb. Ma ei taha n2ha pealt, kuidas koer magama pannakse. See on lihtsalt nii hirmus..
Ja see pole yldse minu moodi sellistest asjadest kirjutada. Tavaliselt I could care a less v6i see puudutaks mind tiny little bit. Aga noh.. paljudest asjadest ei saagi enne aru saada, kui seda ise koged ja n2ed. Ja minul on veel palju kogeda ja palju n2ha.
11 Dec 2006
Lennukid, lennukid ja veel rohkem lennukeid
Jeeeee.. ma olen Ameerikas !!!
Aega v6ttis, aga asja sai. Tahakski nyyd hirmsasti oma reisist r22kida. Sest pea 24 tundi sai p6him6tteliselt lennukis v6i lennujaamas istutud ja lihtsalt patt oleks sellest kirjutamata j2tta. Igal juhul pyhap2eva hommikul kell 5:00 s6itsin taksoga Tallinna lennujaama. Minu yllatuseks oli lennujaam t2iesti t2is ja check-innis j2rjekord. Vedasin oma kotti seal m88da p6randat sellel lihtsal p6hjusel, et ei old parasjagu yhtegi tugevat meesterahvast v6tta, kes seda tassiks ja ise ma lihtsalt ei jaksanud. Eelmine 6htu ma harjutasin kyll. V6tsin seljakoti ja ja spordikoti 6lale ja k6ndisin yhest toa nurgast teise, aga hommikuks oli vist v6hm v2ljas juba *rolls my eyes*. Andsin siis check-innis olevale tibile oma passi ja pileti ja sain boarding passi m6ne aja p2rast vastu. Pagas 6nnestus mul nii orgunnida, et Saksamaal seda v2lja v6tma ei pidanud. Chicagos tolli jaoks aga juba pidin. Aga see sobis mulle. Turvakontrollid l2bitud istusin siis oma v2rava juurde maha. J6in ploomimahla ja kuulasin pealt 6lut ryypavate noorte juttu. Lennukis istusin akna all ja minu k6rval istusid kaks vene onu. Mina lugesin eelmise p2eva SL 6htulehte ning 2 ja pool tundi m88dusid suht m2rkamatult. Tegelikult j6udsime isegi 10 minutit varem kohale. So far so good ya know. Olin praeguse hetkeni rahul :).
Umbes viimased paar n2dalat enne reisi ma v2ga kardsin, et j22n yhel v6i teisel p6hjusel lennukist maha. Nyyd Frankfurdi lennujaamas tuli meile vastu yks buss ja viis arrivalsite osakonda. Seal samas oli ka tabloo v2ljuvatest lendudest. Otsisin enda oma yles ja sain teada, et lennuk v2ljub on time ja v2ravast B3 (oli vist). Check-in oli mul siiski ka vaja enne veel teha. S6itsin trepist yles ja kohe mu vastas olid kollased sildid kirjaga Transfer Check-In. Seisin sinna j2rjekorda. Enamus eestlased, kes sama lennukiga Saksa tulid, seisid sinna. Aga seal oli yks mustanahaline noormees, kes su pileti ja asjad enne yle vaatas, veendumaks, et sa ikka 6iges j2rjekorras seisad. Ja ta saatis peaaegu k6ik minema. Minu aga lasi l2bi. Sain sealt ka oma boarding passi suht kiirelt k2tte. Aga ainult Chicago lennu oma. Kysisin veel, kas ma Portlandi lennu oma ei saagi (eelmine kord sain), aga ta vastas, et kahjuks ei ja ma pean Chicagos uuesti innima. No kui peab siis peab. L2bisin umbes 3 turvakontrolli, need l2ksid libedalt ja kiirelt, sest j2rjekorda ei olnud. Viimane kontroll oli vist venelane. T2hendab, ta r22kis vabalt inglise ja saksa keelt ja oli selline suht tore. Aga kui ta n2gi mu Eesti passi ytles ta mulle eesti keeles tere ja siis kysin kas ma vene keelt r22gin ja siis me r22kisime vene keeles :P. Ja ma isegi ei saanud vihaseks ega pahandanud ja suht meeldiv oli selles keeles r22kida. Nentisin, et keskkond, kus sa viibid m6jutab ikka p2ris palju su k2itumist ja suhtumist. Umbes tund aega enne lennuki v2ljumist olin kohal. Ja ise ma veel m6tlesin, et j22n maha. 10 minutit ootamist ja siis juba lasti lennuki peale ka.
Enam ma akna alla ei saanud. Sattusin eelviimasesse ritta lennukis. Kui sa nyyd h2sti ette kujutad siis ma panen siis lennuki istmete skeemi: KJ GFD BA ... Vahed n2itavad vahek2iku ja mina istusin seal, kus on t2ht G (saate ju aru kyll?). Kohal F ei istunud kedagi ja kohal D istus mingi Rootsi tibi, kes on siin vahetus6pilane. Ta oli selline imelik. Kyyned olid punaseks v2rvitud, aga lakk oli poolenisti maas. Juuksed olid tal sorakil ja sassis ja jalas jubedad saapad ning h6bedane patsikumm oli ymber randme. Igal juhul ta enamus aega magas ja kuulas oma pleierit. Kohal J istus mingi k2hrik (kuskilt indiast v6i mujalt sellisest kohast p2rit) ja tema k6rval oli veel yks selline. Neid oli ymberringi p2ris palju. Siis J koha taga oli veel yks J (loogiline ju :P).. seal istus yks jutukas Ameerika vanapapi ja tema k6rval oli veel yks k2hrik, kes nii jutukas ei olnud. Bd ja Ad ma ausalt ei m2letagi.
Aga.. minu ja Rootsi tibi taga oli yks perekond. Yks Ameerika mees (mingi nii 25-27 aastat vana arvatavasti ja loomulikult ylekaalus), siis tema naine, kes oli jaapanlane ja nende kaks last. Yks laps oli alles beebi ja see oli jaapanlanna syles kogu aeg ja teine oli umbes aasta vana. Ma tahaks r6hutada, et lend kestis 9 tundi ja 40 minutit. Sellest ajast see 9 tundi see laps karjus ja 40 minutit ta magas. Need vanemad ei teinud selle heaks mitte midagi, et see laps karjumise l6petaks. Nad lihtsalt lasid tal karjuda. Teate.. ikka julmalt n2rvidele k2is ja see pereisa ei olnud ise sugugi parem. See ainult virises, et kuidas see on k6ige sitem lend, kus ta kunagi olnud on. Esiteks sellep2rast, et nad k6ige viimases reas pidid olema, teiseks sellep2rast, et neil polnud istmete kyljes telekat. No kamoon, suur telekas siiski oli, aga teda see ei rahuldanud, sest tal oli personaalset vaja. Ja kolmas pauk tuli veel siis, kui syya hakati andma. Kuna me lennuki tagaotsas istusime, siis meie saime oma s66gid viimasena. Tavaliselt on sul kaks valikut: taimetoitlastele ja siis mingi liha/kana/kala s88k. Seekord oli ka, ainult et kana s88k oli otsa saanud ja meil polnud muud valikut kas syya asian vegetarian toitu v6i siis yldse mitte syya. Mul oli ausalt suva ja v6tsin siis oma vegetariani 2ra aga see tagumine ameeriklane pistis lausa l6ugama. Kuskilt siis saadi talle mingi fish toit ka (esimese klassi oma), aga siis ta ka veel vingus, et tal laps v6ib selle korraga 2ra syya, et see pole mingi t2ismehe toit, kuna seda nii v2he on. Minu arust oli kyll piisavalt ja mul j2i seda isegi j2rgi. Peale seda see laps siis karjus seal veel ja veel ja veel.. Panin k6rvaklapid p2he ja vaatasin mingit filmi ja j2in magama. 2rkasin lapse kisa peale ja lahendasin sudokut ja r22ksin jutupaunikust vanapapiga juttu.
Kaks tundi enne maandumist pakuti pizzat. J2lle oli valida, kas lihaga v6i taimetoitlastele ja seekord nad alustasid jagamist tagant poolt. Naljakas. M6tlesin, et raudselt nad kardsid, et lihaga variandid saavad otsa j2lle, enne kui nad meieni j6uavad. Ja siis l6puks me maandusime. Milline kergendus see oli. No more screaming !!! Pea valutas natuke, aga pold v2ga hullu.
J2rgmine samm oli immigratsiooni punktis. Oi kus seal oli j2rjekord. Mul oli aega kaks tundi, et j2rgmisele lennukile j6uda, see j2rjekord tundus aga nii pikk olevat, et m6tlesin, et 3 tundi l2heb siin raudselt. Poole tunni p2rast umbes oli siis minu kord. Tyyp, kelle juurde ma sattusin oli kyll ebaviisakas, isegi hello ei 6elnud. Ma ikka yritasin natuka naeratada v6i nii, aga see oli kylm ja k6va kui kivi. Andsin siis talle oma passi ja I-94 vormi, mille lennukis 2ra t2itisn ja siis hakkas kysimusi kysima. Miks te Usasse tulete, kauaks j22te, mida teete, kus elate, kelle juures, kes see inimese teile on, tagasis6idu pilet on, tahaks n2ha, millega te eestis tegelete, millega te yldse muidu tegelete, millal te viimati siin olite, kaua te siis olite jne jne. Ma m6tlesin, et nad ei lase mind yle piiri. Siiralt m6tlesin, aga siis ta vahtis seal oma arvutit ja veendus vast juba kymnendat korda, et ma ei ole terrorist ja ei kavatse illegaalselt siia j22da ning siis kontrollis s6rmej2lgi, tegi must pildi ja pani passi templi, et v6in viibida riigis kuni 9nda juulini. Oeh.
Nyyd oli vaja kott 2ra tuua. Tollist l2bi minna, kiire check-in teha ja lennukile joosta. Aega selleks oli natuke v2hem kui poolteist tundi. Koti sain kiirelt k2tte ja liikusin siis tolli poole. Esimene tyyp kysis, et kas ma reisin yksi. Ytlesin, et jah. Laskis siis l2bi. J2rgmine tyyp kysis seda sama. Vastasin j2lle jah. Ja siis viidi mind k6rvale. Juhatati kuskile punaste joonte taha ja seal viipas yks tore onuke, et ma sinna l2heks. Esimene l6bus inimene, keda ma kohtasin. See seletas mulle, et ma olen randomly selected for the special search or smth. Yea yea yea - no krt. Ma olin randomly selected eelmine kord ka. Nyyd tuli hunnik lihtsamaid kysimusi pagasi kohta ja siis otsiti minu nina all muidugi pagas ka k6ik l2bi. Ok. Lasti mul siis minna.
Aega lennukini oli 55 minutit. L2ksin siis rongi peale ja s6itsin esimesse terminali. Check-innis juhatas mingi t2dike mind self check-inni. No seal olid kysimused ikkagi absurdsed ja ma pidevalt kutsusin endale yht teist t2dikest appi, kes ka midagi aru ei saanud ja siis ta ytles mulle, et you know, ill take care of you myself. Viis mu kuskile eemale, v6ttis mu koti ja andis boarding passi ja ytles et run sweetheart run.
Eks ma pidingi jooksma, sest turvakontroll oli ka vaja l2bida veel. Oh issand kus seal oli j2rjekord. Mingi t2dike kysib mult, et do you wanna wait? Ja ma ytlesin, et ei taha ja siis ta saatis mind teise kontrolli. Seal oli ka j2rjekord, aga lyhem. Ma teesklesin segaduses olevad last ja m2rkamatult trygisin vahele ja sain p2ris ruttu l2bi. Selleks ajaks oli aega veel 15 minutit. Minu v2rav asus loomulikult k6ige kaugemal ja ma pistsin siis jooksu. Endal olid saapa lukud k6ik lahti, sest saapad pidi konrtolliks 2ra v6tma, jope, kott, pass ja boarding pass k2es muudkui aga uhusin oma v2rava poole. Umbes 5 minutit enne v2ljumist j6udsingi kohale. Appikene kus mul oli joogi janu. Hingeldasin nii, mis hirmus. Yks stjuardess n2gi seda ja pakkus mulle klaasi vett, mille ma kohe 2ra j6in. Minu koht pidi olema akna all, number 12 A. Minu k6rval 11B ja 11C olid yhed mustanahalised mammid, kes mult kohe kysisid, et kas ma ei taha kohta vahetada 9A vastu. Ma ytlesin mul suva ja siis mammi karjus yle lennuki "Hey Paige, we have a taker". Ja siis see Paige jooksis kohe v2lja ja me vahetasime kohad 2ra.
Minu k6rval kohal 9B istus yks tore Ameerika mees. Umbes 25/26 aastat vana, aga tema ei olnud ylekaaluline ja ta ei virisenud ka. Lennuk hakkas liikuma. S6itis m66da maad ikka krdima kaua aega. L6puks parkis yhe teise lennuki k6rvale ja j2i seisma. Paar minutit hiljem teatas kapten, et lennukil on midagi viga ja me ei saa lennata praegu ja et me l2heme tagasi ja parandame vea 2ra. Nii ta siis s6itis sama pika maa tagasi. Kapten teatas, et mingi pagasi hoidja vms on katki ja see v6tab aega umbes 10-15 minutit. Ok, kui nii, siis nii. 15 minutit hiljem 6eldi, et ei saanud nii ikka korda ja nad teevad teistmoodi, et l2heb veel umbes 30 mintutit.
Ohkasin. Nu mis siis ikka. Lylitasin telefoni sisse ja saatsin m6ned s6numid. L6puks n2itasin onule, kes mu k6rval istus oma telefonis leiduvaid taustapilte :P. Ja siis me r22kisime niisama juttu. Eestist ja Saksamaast ja Portlandist ja igasugustest asjadest. M6ne aja p2rast hakkasime siis uuesti liikuma ja hetkel, mil lennuk oma rattad yles t6stis, oli kell 5:05. Lennuk pidi v2ljuma 3:05. Aga v2ljus 2 tundi hiljem. Ja mine veel jooksin, et sinna peale saada. Iroonilile. Aga l6pp hea, k6ik hea.
Eesti aja j2rgi oli kell umbes 6 hommikul ja ma olin v2sinud. J2in magama ja ei t6usnudki yldse yles. Onu 2ratas ja ytles, et hakkame maanduma. See oli kyll k6ige lyhem lend mu elus. Ma pole kunagi terve lennu aja maganud ja tegelikult kestis see 3 ja pool tundi. J6udsin siis l6puks kohale. Olin tuim, v2sinud ja syda oli paha millegi p2rast. Pidin bussi peale minema, aga mul oli umbes pool tundi aega. Helistasin Tanyale ja r22ksime niisama. Buss j2i hiljaks. Ma olin ikka natukene tige ka. Aga 10 minti hiljem ta siiski tuli ja 20 minti hiljem hakkasime minema. S6it kestis umbes tunni ja selle aja ma ka magasin. L6puks olingi kohal ja suht kokku kukkumise 22rel. Eks ma pysisin 2rkvel, sest me k2isime veel piima ostmas ja siis tulime 2ra koju magama. Kell oli umbes 10 6htul siinse aja j2rgi. 88sel ma 2rkasin mitu korda yles. Arvatavasti sellep2rast, et Eestis oli ju p2ev ja ma olin lennukis ja bussis ikka ka maganud. Kell 8 olin ka yleval, kuid j2in magama tagasi ja magasin umbes kella yheni.
Pragu on kell natuke neli l2bi ja ma olen yksi kodus. Valvan Snuffyt. Koera. Tal oli operatsioon ja ta ei saa eriti k6ndida. Ja siis on tal kurgulaes auk vms ja m6nikord ei saa ta eriti hingata ka. Ma tsipa kardan, sest ma ei tea, mida teha, kui peaks juhtuma, et ta 2kki enam hingata ei saa. Oh tuleks Tanya juba rutem koju... :-S
Aega v6ttis, aga asja sai. Tahakski nyyd hirmsasti oma reisist r22kida. Sest pea 24 tundi sai p6him6tteliselt lennukis v6i lennujaamas istutud ja lihtsalt patt oleks sellest kirjutamata j2tta. Igal juhul pyhap2eva hommikul kell 5:00 s6itsin taksoga Tallinna lennujaama. Minu yllatuseks oli lennujaam t2iesti t2is ja check-innis j2rjekord. Vedasin oma kotti seal m88da p6randat sellel lihtsal p6hjusel, et ei old parasjagu yhtegi tugevat meesterahvast v6tta, kes seda tassiks ja ise ma lihtsalt ei jaksanud. Eelmine 6htu ma harjutasin kyll. V6tsin seljakoti ja ja spordikoti 6lale ja k6ndisin yhest toa nurgast teise, aga hommikuks oli vist v6hm v2ljas juba *rolls my eyes*. Andsin siis check-innis olevale tibile oma passi ja pileti ja sain boarding passi m6ne aja p2rast vastu. Pagas 6nnestus mul nii orgunnida, et Saksamaal seda v2lja v6tma ei pidanud. Chicagos tolli jaoks aga juba pidin. Aga see sobis mulle. Turvakontrollid l2bitud istusin siis oma v2rava juurde maha. J6in ploomimahla ja kuulasin pealt 6lut ryypavate noorte juttu. Lennukis istusin akna all ja minu k6rval istusid kaks vene onu. Mina lugesin eelmise p2eva SL 6htulehte ning 2 ja pool tundi m88dusid suht m2rkamatult. Tegelikult j6udsime isegi 10 minutit varem kohale. So far so good ya know. Olin praeguse hetkeni rahul :).
Umbes viimased paar n2dalat enne reisi ma v2ga kardsin, et j22n yhel v6i teisel p6hjusel lennukist maha. Nyyd Frankfurdi lennujaamas tuli meile vastu yks buss ja viis arrivalsite osakonda. Seal samas oli ka tabloo v2ljuvatest lendudest. Otsisin enda oma yles ja sain teada, et lennuk v2ljub on time ja v2ravast B3 (oli vist). Check-in oli mul siiski ka vaja enne veel teha. S6itsin trepist yles ja kohe mu vastas olid kollased sildid kirjaga Transfer Check-In. Seisin sinna j2rjekorda. Enamus eestlased, kes sama lennukiga Saksa tulid, seisid sinna. Aga seal oli yks mustanahaline noormees, kes su pileti ja asjad enne yle vaatas, veendumaks, et sa ikka 6iges j2rjekorras seisad. Ja ta saatis peaaegu k6ik minema. Minu aga lasi l2bi. Sain sealt ka oma boarding passi suht kiirelt k2tte. Aga ainult Chicago lennu oma. Kysisin veel, kas ma Portlandi lennu oma ei saagi (eelmine kord sain), aga ta vastas, et kahjuks ei ja ma pean Chicagos uuesti innima. No kui peab siis peab. L2bisin umbes 3 turvakontrolli, need l2ksid libedalt ja kiirelt, sest j2rjekorda ei olnud. Viimane kontroll oli vist venelane. T2hendab, ta r22kis vabalt inglise ja saksa keelt ja oli selline suht tore. Aga kui ta n2gi mu Eesti passi ytles ta mulle eesti keeles tere ja siis kysin kas ma vene keelt r22gin ja siis me r22kisime vene keeles :P. Ja ma isegi ei saanud vihaseks ega pahandanud ja suht meeldiv oli selles keeles r22kida. Nentisin, et keskkond, kus sa viibid m6jutab ikka p2ris palju su k2itumist ja suhtumist. Umbes tund aega enne lennuki v2ljumist olin kohal. Ja ise ma veel m6tlesin, et j22n maha. 10 minutit ootamist ja siis juba lasti lennuki peale ka.
Enam ma akna alla ei saanud. Sattusin eelviimasesse ritta lennukis. Kui sa nyyd h2sti ette kujutad siis ma panen siis lennuki istmete skeemi: KJ GFD BA ... Vahed n2itavad vahek2iku ja mina istusin seal, kus on t2ht G (saate ju aru kyll?). Kohal F ei istunud kedagi ja kohal D istus mingi Rootsi tibi, kes on siin vahetus6pilane. Ta oli selline imelik. Kyyned olid punaseks v2rvitud, aga lakk oli poolenisti maas. Juuksed olid tal sorakil ja sassis ja jalas jubedad saapad ning h6bedane patsikumm oli ymber randme. Igal juhul ta enamus aega magas ja kuulas oma pleierit. Kohal J istus mingi k2hrik (kuskilt indiast v6i mujalt sellisest kohast p2rit) ja tema k6rval oli veel yks selline. Neid oli ymberringi p2ris palju. Siis J koha taga oli veel yks J (loogiline ju :P).. seal istus yks jutukas Ameerika vanapapi ja tema k6rval oli veel yks k2hrik, kes nii jutukas ei olnud. Bd ja Ad ma ausalt ei m2letagi.
Aga.. minu ja Rootsi tibi taga oli yks perekond. Yks Ameerika mees (mingi nii 25-27 aastat vana arvatavasti ja loomulikult ylekaalus), siis tema naine, kes oli jaapanlane ja nende kaks last. Yks laps oli alles beebi ja see oli jaapanlanna syles kogu aeg ja teine oli umbes aasta vana. Ma tahaks r6hutada, et lend kestis 9 tundi ja 40 minutit. Sellest ajast see 9 tundi see laps karjus ja 40 minutit ta magas. Need vanemad ei teinud selle heaks mitte midagi, et see laps karjumise l6petaks. Nad lihtsalt lasid tal karjuda. Teate.. ikka julmalt n2rvidele k2is ja see pereisa ei olnud ise sugugi parem. See ainult virises, et kuidas see on k6ige sitem lend, kus ta kunagi olnud on. Esiteks sellep2rast, et nad k6ige viimases reas pidid olema, teiseks sellep2rast, et neil polnud istmete kyljes telekat. No kamoon, suur telekas siiski oli, aga teda see ei rahuldanud, sest tal oli personaalset vaja. Ja kolmas pauk tuli veel siis, kui syya hakati andma. Kuna me lennuki tagaotsas istusime, siis meie saime oma s66gid viimasena. Tavaliselt on sul kaks valikut: taimetoitlastele ja siis mingi liha/kana/kala s88k. Seekord oli ka, ainult et kana s88k oli otsa saanud ja meil polnud muud valikut kas syya asian vegetarian toitu v6i siis yldse mitte syya. Mul oli ausalt suva ja v6tsin siis oma vegetariani 2ra aga see tagumine ameeriklane pistis lausa l6ugama. Kuskilt siis saadi talle mingi fish toit ka (esimese klassi oma), aga siis ta ka veel vingus, et tal laps v6ib selle korraga 2ra syya, et see pole mingi t2ismehe toit, kuna seda nii v2he on. Minu arust oli kyll piisavalt ja mul j2i seda isegi j2rgi. Peale seda see laps siis karjus seal veel ja veel ja veel.. Panin k6rvaklapid p2he ja vaatasin mingit filmi ja j2in magama. 2rkasin lapse kisa peale ja lahendasin sudokut ja r22ksin jutupaunikust vanapapiga juttu.
Kaks tundi enne maandumist pakuti pizzat. J2lle oli valida, kas lihaga v6i taimetoitlastele ja seekord nad alustasid jagamist tagant poolt. Naljakas. M6tlesin, et raudselt nad kardsid, et lihaga variandid saavad otsa j2lle, enne kui nad meieni j6uavad. Ja siis l6puks me maandusime. Milline kergendus see oli. No more screaming !!! Pea valutas natuke, aga pold v2ga hullu.
J2rgmine samm oli immigratsiooni punktis. Oi kus seal oli j2rjekord. Mul oli aega kaks tundi, et j2rgmisele lennukile j6uda, see j2rjekord tundus aga nii pikk olevat, et m6tlesin, et 3 tundi l2heb siin raudselt. Poole tunni p2rast umbes oli siis minu kord. Tyyp, kelle juurde ma sattusin oli kyll ebaviisakas, isegi hello ei 6elnud. Ma ikka yritasin natuka naeratada v6i nii, aga see oli kylm ja k6va kui kivi. Andsin siis talle oma passi ja I-94 vormi, mille lennukis 2ra t2itisn ja siis hakkas kysimusi kysima. Miks te Usasse tulete, kauaks j22te, mida teete, kus elate, kelle juures, kes see inimese teile on, tagasis6idu pilet on, tahaks n2ha, millega te eestis tegelete, millega te yldse muidu tegelete, millal te viimati siin olite, kaua te siis olite jne jne. Ma m6tlesin, et nad ei lase mind yle piiri. Siiralt m6tlesin, aga siis ta vahtis seal oma arvutit ja veendus vast juba kymnendat korda, et ma ei ole terrorist ja ei kavatse illegaalselt siia j22da ning siis kontrollis s6rmej2lgi, tegi must pildi ja pani passi templi, et v6in viibida riigis kuni 9nda juulini. Oeh.
Nyyd oli vaja kott 2ra tuua. Tollist l2bi minna, kiire check-in teha ja lennukile joosta. Aega selleks oli natuke v2hem kui poolteist tundi. Koti sain kiirelt k2tte ja liikusin siis tolli poole. Esimene tyyp kysis, et kas ma reisin yksi. Ytlesin, et jah. Laskis siis l2bi. J2rgmine tyyp kysis seda sama. Vastasin j2lle jah. Ja siis viidi mind k6rvale. Juhatati kuskile punaste joonte taha ja seal viipas yks tore onuke, et ma sinna l2heks. Esimene l6bus inimene, keda ma kohtasin. See seletas mulle, et ma olen randomly selected for the special search or smth. Yea yea yea - no krt. Ma olin randomly selected eelmine kord ka. Nyyd tuli hunnik lihtsamaid kysimusi pagasi kohta ja siis otsiti minu nina all muidugi pagas ka k6ik l2bi. Ok. Lasti mul siis minna.
Aega lennukini oli 55 minutit. L2ksin siis rongi peale ja s6itsin esimesse terminali. Check-innis juhatas mingi t2dike mind self check-inni. No seal olid kysimused ikkagi absurdsed ja ma pidevalt kutsusin endale yht teist t2dikest appi, kes ka midagi aru ei saanud ja siis ta ytles mulle, et you know, ill take care of you myself. Viis mu kuskile eemale, v6ttis mu koti ja andis boarding passi ja ytles et run sweetheart run.
Eks ma pidingi jooksma, sest turvakontroll oli ka vaja l2bida veel. Oh issand kus seal oli j2rjekord. Mingi t2dike kysib mult, et do you wanna wait? Ja ma ytlesin, et ei taha ja siis ta saatis mind teise kontrolli. Seal oli ka j2rjekord, aga lyhem. Ma teesklesin segaduses olevad last ja m2rkamatult trygisin vahele ja sain p2ris ruttu l2bi. Selleks ajaks oli aega veel 15 minutit. Minu v2rav asus loomulikult k6ige kaugemal ja ma pistsin siis jooksu. Endal olid saapa lukud k6ik lahti, sest saapad pidi konrtolliks 2ra v6tma, jope, kott, pass ja boarding pass k2es muudkui aga uhusin oma v2rava poole. Umbes 5 minutit enne v2ljumist j6udsingi kohale. Appikene kus mul oli joogi janu. Hingeldasin nii, mis hirmus. Yks stjuardess n2gi seda ja pakkus mulle klaasi vett, mille ma kohe 2ra j6in. Minu koht pidi olema akna all, number 12 A. Minu k6rval 11B ja 11C olid yhed mustanahalised mammid, kes mult kohe kysisid, et kas ma ei taha kohta vahetada 9A vastu. Ma ytlesin mul suva ja siis mammi karjus yle lennuki "Hey Paige, we have a taker". Ja siis see Paige jooksis kohe v2lja ja me vahetasime kohad 2ra.
Minu k6rval kohal 9B istus yks tore Ameerika mees. Umbes 25/26 aastat vana, aga tema ei olnud ylekaaluline ja ta ei virisenud ka. Lennuk hakkas liikuma. S6itis m66da maad ikka krdima kaua aega. L6puks parkis yhe teise lennuki k6rvale ja j2i seisma. Paar minutit hiljem teatas kapten, et lennukil on midagi viga ja me ei saa lennata praegu ja et me l2heme tagasi ja parandame vea 2ra. Nii ta siis s6itis sama pika maa tagasi. Kapten teatas, et mingi pagasi hoidja vms on katki ja see v6tab aega umbes 10-15 minutit. Ok, kui nii, siis nii. 15 minutit hiljem 6eldi, et ei saanud nii ikka korda ja nad teevad teistmoodi, et l2heb veel umbes 30 mintutit.
Ohkasin. Nu mis siis ikka. Lylitasin telefoni sisse ja saatsin m6ned s6numid. L6puks n2itasin onule, kes mu k6rval istus oma telefonis leiduvaid taustapilte :P. Ja siis me r22kisime niisama juttu. Eestist ja Saksamaast ja Portlandist ja igasugustest asjadest. M6ne aja p2rast hakkasime siis uuesti liikuma ja hetkel, mil lennuk oma rattad yles t6stis, oli kell 5:05. Lennuk pidi v2ljuma 3:05. Aga v2ljus 2 tundi hiljem. Ja mine veel jooksin, et sinna peale saada. Iroonilile. Aga l6pp hea, k6ik hea.
Eesti aja j2rgi oli kell umbes 6 hommikul ja ma olin v2sinud. J2in magama ja ei t6usnudki yldse yles. Onu 2ratas ja ytles, et hakkame maanduma. See oli kyll k6ige lyhem lend mu elus. Ma pole kunagi terve lennu aja maganud ja tegelikult kestis see 3 ja pool tundi. J6udsin siis l6puks kohale. Olin tuim, v2sinud ja syda oli paha millegi p2rast. Pidin bussi peale minema, aga mul oli umbes pool tundi aega. Helistasin Tanyale ja r22ksime niisama. Buss j2i hiljaks. Ma olin ikka natukene tige ka. Aga 10 minti hiljem ta siiski tuli ja 20 minti hiljem hakkasime minema. S6it kestis umbes tunni ja selle aja ma ka magasin. L6puks olingi kohal ja suht kokku kukkumise 22rel. Eks ma pysisin 2rkvel, sest me k2isime veel piima ostmas ja siis tulime 2ra koju magama. Kell oli umbes 10 6htul siinse aja j2rgi. 88sel ma 2rkasin mitu korda yles. Arvatavasti sellep2rast, et Eestis oli ju p2ev ja ma olin lennukis ja bussis ikka ka maganud. Kell 8 olin ka yleval, kuid j2in magama tagasi ja magasin umbes kella yheni.
Pragu on kell natuke neli l2bi ja ma olen yksi kodus. Valvan Snuffyt. Koera. Tal oli operatsioon ja ta ei saa eriti k6ndida. Ja siis on tal kurgulaes auk vms ja m6nikord ei saa ta eriti hingata ka. Ma tsipa kardan, sest ma ei tea, mida teha, kui peaks juhtuma, et ta 2kki enam hingata ei saa. Oh tuleks Tanya juba rutem koju... :-S
9 Dec 2006
Lõpp on lähedal
Ja esmaspäevast ongi saanud laupäev. Kiire nädal on olnud. Palju oli teha, aga nüüd tundub, et ongi kõik tehtud. Isegi takso sai hommikul kella viieks ette tellitud. Ainult süüa tahaks. Juurvilju. Aga Tikker ei lase teha, sest tal eilsest süda paha. Küll ma pärast ikka teen (salaja;)).
Kõik kindlasti mõtlevad nüüd, miks tal paha olla on. St. et kõik, kes veel ei tea.. Eile oli meil pidu. Minu viimane selle aasta pidu. Mulle väga meeldis ja tänan kõiki, kes kohale tulid. Ma ei tea ju millal ma neid samu inimesi üldse enam näen. 13 jaanuar tulen Eestisse veel ja siis võib ka kokku saada, aga vaatab, kuidas jõuab. Vanaemad on ühe päeva nendest neljast juba broneerinud. Peaks tõsiselt hakkama kaasas kandma mingisugust märkmikku, kuhu kirja panna, mida tegema peab ja kuhu minema. Samas olen alati arvanud, et ma ei ole ju nii kiire elutempoga inimene, kellel seda ka vaja oleks. Aga vanaks hakkan jääma vist, sest asjad lähevad meelest ära.
Seoses sellega tahaksin oma blogisse üles panna esimesed pildid. Pildid, mis on raamitud ja mis mulle eile kingiti. Ja mis ei luba unustada. Mitte kunagi.
keilyyyymartinnnnkatrinnnnkristinaaaaanniiiimarkoooo
terjeeeeannaliisaaaa
Nii palju toredaid inimesi ja nii palju toredaid ettevõtmisi ja üritusi, pidusid ning bowlingut ja piljarditi.. oeh jah *kurb*
Aga kinder buenost puudust vast ei tule (no vähemalt 3 päeva:P), sest lemmikshokolaadi toodi mulle ju kaaa!
Mõnus. Tegelikult olen ma rahul, sest mul on palju toredaid sõpru ja inimesi, kes hoolivad ja see ju ongi kõige tähtsam.
Suur aitäh kõigile !!!
Kõik kindlasti mõtlevad nüüd, miks tal paha olla on. St. et kõik, kes veel ei tea.. Eile oli meil pidu. Minu viimane selle aasta pidu. Mulle väga meeldis ja tänan kõiki, kes kohale tulid. Ma ei tea ju millal ma neid samu inimesi üldse enam näen. 13 jaanuar tulen Eestisse veel ja siis võib ka kokku saada, aga vaatab, kuidas jõuab. Vanaemad on ühe päeva nendest neljast juba broneerinud. Peaks tõsiselt hakkama kaasas kandma mingisugust märkmikku, kuhu kirja panna, mida tegema peab ja kuhu minema. Samas olen alati arvanud, et ma ei ole ju nii kiire elutempoga inimene, kellel seda ka vaja oleks. Aga vanaks hakkan jääma vist, sest asjad lähevad meelest ära.
Seoses sellega tahaksin oma blogisse üles panna esimesed pildid. Pildid, mis on raamitud ja mis mulle eile kingiti. Ja mis ei luba unustada. Mitte kunagi.
keilyyyymartinnnnkatrinnnnkristinaaaaanniiiimarkoooo
terjeeeeannaliisaaaa
Nii palju toredaid inimesi ja nii palju toredaid ettevõtmisi ja üritusi, pidusid ning bowlingut ja piljarditi.. oeh jah *kurb*
Aga kinder buenost puudust vast ei tule (no vähemalt 3 päeva:P), sest lemmikshokolaadi toodi mulle ju kaaa!
Mõnus. Tegelikult olen ma rahul, sest mul on palju toredaid sõpru ja inimesi, kes hoolivad ja see ju ongi kõige tähtsam.
Suur aitäh kõigile !!!
3 Dec 2006
Nädalavahetus Rakveres
Esmaspäev on juba 34 minutit kestnud ja paras aeg oleks rääkida oma nädalavahetuse muljetest.
Reede: Ausalt öeldes ma ei mäleta, mis ma reedel tegin :(
Laupäev: Meenub, et istusime köögis Eneli ja Kerstiga ning Kerstil tuli idee minna baari. No mis baari, tegelikult kõrtsi. Nimelt on Võsul selline tubli koht nagu O kõrts, mis viimasel ajal kaalub üle kõik Rakvere baarid ja pubid. Ma olen seal korra suvel varem ka käinud, aga tookord oli see sellepärast, et pidin kaine rool olema, hmm, tegelikult pidin seekord ka, aga see pole eriti tähtis. Tähtis on, et vaatamata kõrtsi staatusele on see päris hea koht. Muusika on normaalne, inimesi on seal ka seinast seina ja päris õdusa olemisega place. Alguses ma üldse tegelikult ei tahtnud minna, just roolis olemise pärast ja kõht ka valutas, aga nagu ma olen juba eelnevalt ka maininud, olen ma tubli laps ja et noortele head meelt teha, olin siis nõus sõitma. Ma ei hakka seda õhtut väga detailselt kirjeldama, aga tantsida sain, nii öelda chillida ka, kohvi ja mahla tehti välja ning üks tüüp valis mulle hirmsa hoolikusega punase (minu värvi eelis, mille ta eelnevalt oli minu käest välja uurinud) kõrre, mis oli naljakas ja omamoodi armas samal ajal. Järjekordselt ei suudetud uskuda, kui vana ma olen. See hakkab vaikselt juba ära tüütama ja mul on tunne, et järgmine kord, kui ma kuskile lähen, teen avaliku teadaande kõikidele, mitu aastat ma siin ilmas juba elanud olen ja siis lasen 10 minutit kõikidel end üksisilmi vahtida. Hehe - tegelikult võiks seda teha raha eest.. Prostituudi tunne tekkis praegu - no no no, see mõte jääb ära. Lihtsalt soovin, et ma võiksin natukene vanem välja näha. Vastasel juhul ei lakka ma kunagi mõtlemast ja lootmast, et kui ma 40 olen, näen välja ikka nagu 20 ja soovimast, et ma nii vana juba oleks. Jube.
Pühapäev: Magasin kella kaheni umbes. Ma ei jäänud enne kella kuut üldse magama, kuigi kodus olin juba kell kolm. Mul on öösel kogu aeg nii külm. Täna ööseks võtsin ekstra teki, et äkki on soe, kuigi viimasel ajal ma just sellepärast ei tahagi magama minna, et külm on noh. Lõdisemine on vastik. Täna käisime ujumas. Poole ajast ma istusin mullivannis ja seal oli hea soe nii umbes 15 minutit. Enne seda suutsin suurde basseini ujuma ka minna. Vette minemisega läheb mul alati kaua aega. Ma vajan selles suhtes harjumist ja vette hüppajat minust pole ega saa! Aurusaunas käisime ka. Seal hakkas mul paha. Hingata ei saanud ja selline tunne tekkis, nagu hakkaks minestama. Lõpuks läks kõht nii tühjaks, et läksime minema. Hallikust tahtsime Hagari einet saada, aga sinna jõudes avastasime, et kell on kaheksa läbi ja täna pühapäev ja see oli kinni. Kahju oli. Variant kaks oli Raktoomist võtta hamburger. Meie ebaõnneks lõpetasime sellises Raktoomis, kus hamburgere ka enam ei olnud. Kohe vastas oli Statoil ja seal sai siis hot dogi. Tallinna tunne tekkis. Mitte meeldiv. Ma ei tahtnud seda kabanossi. Ma ju tahtsin Hagari einet, mida saab ainult Rakverest. Ma ei olnud sugugi õnnelik, aga kõht oli tühi. Kui siis koju jõudsime, avastasin, et ema oli makarone teinud ja kirusin ennast, et ma koduni oodata ei jõudnud. Oleks kasvõi mingil määral Rakvere toitu saanud, kuigi makaronid jäävad mulle ka ikkagi kauaks ajaks Tallinna meenutama ;)
Reede: Ausalt öeldes ma ei mäleta, mis ma reedel tegin :(
Laupäev: Meenub, et istusime köögis Eneli ja Kerstiga ning Kerstil tuli idee minna baari. No mis baari, tegelikult kõrtsi. Nimelt on Võsul selline tubli koht nagu O kõrts, mis viimasel ajal kaalub üle kõik Rakvere baarid ja pubid. Ma olen seal korra suvel varem ka käinud, aga tookord oli see sellepärast, et pidin kaine rool olema, hmm, tegelikult pidin seekord ka, aga see pole eriti tähtis. Tähtis on, et vaatamata kõrtsi staatusele on see päris hea koht. Muusika on normaalne, inimesi on seal ka seinast seina ja päris õdusa olemisega place. Alguses ma üldse tegelikult ei tahtnud minna, just roolis olemise pärast ja kõht ka valutas, aga nagu ma olen juba eelnevalt ka maininud, olen ma tubli laps ja et noortele head meelt teha, olin siis nõus sõitma. Ma ei hakka seda õhtut väga detailselt kirjeldama, aga tantsida sain, nii öelda chillida ka, kohvi ja mahla tehti välja ning üks tüüp valis mulle hirmsa hoolikusega punase (minu värvi eelis, mille ta eelnevalt oli minu käest välja uurinud) kõrre, mis oli naljakas ja omamoodi armas samal ajal. Järjekordselt ei suudetud uskuda, kui vana ma olen. See hakkab vaikselt juba ära tüütama ja mul on tunne, et järgmine kord, kui ma kuskile lähen, teen avaliku teadaande kõikidele, mitu aastat ma siin ilmas juba elanud olen ja siis lasen 10 minutit kõikidel end üksisilmi vahtida. Hehe - tegelikult võiks seda teha raha eest.. Prostituudi tunne tekkis praegu - no no no, see mõte jääb ära. Lihtsalt soovin, et ma võiksin natukene vanem välja näha. Vastasel juhul ei lakka ma kunagi mõtlemast ja lootmast, et kui ma 40 olen, näen välja ikka nagu 20 ja soovimast, et ma nii vana juba oleks. Jube.
Pühapäev: Magasin kella kaheni umbes. Ma ei jäänud enne kella kuut üldse magama, kuigi kodus olin juba kell kolm. Mul on öösel kogu aeg nii külm. Täna ööseks võtsin ekstra teki, et äkki on soe, kuigi viimasel ajal ma just sellepärast ei tahagi magama minna, et külm on noh. Lõdisemine on vastik. Täna käisime ujumas. Poole ajast ma istusin mullivannis ja seal oli hea soe nii umbes 15 minutit. Enne seda suutsin suurde basseini ujuma ka minna. Vette minemisega läheb mul alati kaua aega. Ma vajan selles suhtes harjumist ja vette hüppajat minust pole ega saa! Aurusaunas käisime ka. Seal hakkas mul paha. Hingata ei saanud ja selline tunne tekkis, nagu hakkaks minestama. Lõpuks läks kõht nii tühjaks, et läksime minema. Hallikust tahtsime Hagari einet saada, aga sinna jõudes avastasime, et kell on kaheksa läbi ja täna pühapäev ja see oli kinni. Kahju oli. Variant kaks oli Raktoomist võtta hamburger. Meie ebaõnneks lõpetasime sellises Raktoomis, kus hamburgere ka enam ei olnud. Kohe vastas oli Statoil ja seal sai siis hot dogi. Tallinna tunne tekkis. Mitte meeldiv. Ma ei tahtnud seda kabanossi. Ma ju tahtsin Hagari einet, mida saab ainult Rakverest. Ma ei olnud sugugi õnnelik, aga kõht oli tühi. Kui siis koju jõudsime, avastasin, et ema oli makarone teinud ja kirusin ennast, et ma koduni oodata ei jõudnud. Oleks kasvõi mingil määral Rakvere toitu saanud, kuigi makaronid jäävad mulle ka ikkagi kauaks ajaks Tallinna meenutama ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)
