Kondid valutavad
Et mitte pettumust valmistada kõikidele mu blogi lugejatele (arvestades fakti, et blogi pidamine mul siiamaani kunagi välja ei ole tulnud) üritame siis täna edasi minna.
Mõned tunnid tagasi jätsin ma oma Tallinna korteriga hüvasti. Kaasa võtsin ma sealt kolm suurt pappkasti (sain nende pärast pikki pead ja jalgu, sest väidetavalt oleksid need asjad, mis kastides olid, kilekottides märgatavalt vähem ruumi võtnud - no tõesti - vajan tõestust), seljakott, hunnik kilekotte (autojuhi rõõmuks) täis kraami, mida mul kunagi vaja pole läinud (väike liialdus) plus veel läpakas ja fotokas (koos kantersi objega - mille ma siin kohal märgin ära, sest tegemist on siiski suure objektiiviga ja see võttis ruumi). Annelist jäid kunagi maha paberist emt kotid, need ma ka omastasin, et sinna sisse panna nõud. Mitte vast eriti tark idee, kuna paberkott võib rebeneda ja selle tulemusena oleksid ka nõudest saanud hunnik keraamilist prahti, aga ma otsustasin selle riski siiski võtta - mõnes mõttes salaja lootes, et see ka juhtub, oleks põnev olnud ;). Aga nõud jäid terveks. Siis oli mul veel suur tekk, padjad (üks jäi siiski maha), komplekt raskeid joogi klaase ja muud pudi ka. Ja telekas. Üllataval kombel mahtusid need kõik autosse ära plus siis veel mina, minu õde ja Kristo.
Sõit valmistas piina. Mul pole kunagi varem nii kitsas olnud. Aga kuna ma siiski väga tubli tüdruk olen ja üldse kõva häälega ei virise, siis ma pidasin ka vastu. Premeerisin ennast hiljem Virma baaris tubli õhtusöögiga, mille nimi menüüs oli särtsusiga ja kuulasin pealt võõrast inimeste juttu, kui palju nad üksteist ikka armastavad - how cute < iroonia
Lõpuks jõudsime koju ja ma sain kätte kingitused Kreekast.
*naeratab*
Mõned tunnid tagasi jätsin ma oma Tallinna korteriga hüvasti. Kaasa võtsin ma sealt kolm suurt pappkasti (sain nende pärast pikki pead ja jalgu, sest väidetavalt oleksid need asjad, mis kastides olid, kilekottides märgatavalt vähem ruumi võtnud - no tõesti - vajan tõestust), seljakott, hunnik kilekotte (autojuhi rõõmuks) täis kraami, mida mul kunagi vaja pole läinud (väike liialdus) plus veel läpakas ja fotokas (koos kantersi objega - mille ma siin kohal märgin ära, sest tegemist on siiski suure objektiiviga ja see võttis ruumi). Annelist jäid kunagi maha paberist emt kotid, need ma ka omastasin, et sinna sisse panna nõud. Mitte vast eriti tark idee, kuna paberkott võib rebeneda ja selle tulemusena oleksid ka nõudest saanud hunnik keraamilist prahti, aga ma otsustasin selle riski siiski võtta - mõnes mõttes salaja lootes, et see ka juhtub, oleks põnev olnud ;). Aga nõud jäid terveks. Siis oli mul veel suur tekk, padjad (üks jäi siiski maha), komplekt raskeid joogi klaase ja muud pudi ka. Ja telekas. Üllataval kombel mahtusid need kõik autosse ära plus siis veel mina, minu õde ja Kristo.
Sõit valmistas piina. Mul pole kunagi varem nii kitsas olnud. Aga kuna ma siiski väga tubli tüdruk olen ja üldse kõva häälega ei virise, siis ma pidasin ka vastu. Premeerisin ennast hiljem Virma baaris tubli õhtusöögiga, mille nimi menüüs oli särtsusiga ja kuulasin pealt võõrast inimeste juttu, kui palju nad üksteist ikka armastavad - how cute < iroonia
Lõpuks jõudsime koju ja ma sain kätte kingitused Kreekast.
*naeratab*
Lõpp.
No comments:
Post a Comment