LoNd0N T0Wn vol 3

Welcome to London

Selline vaade avanes meile, kui bussist maha astusime. Mina ja Iiris. Enne kahekordse punasega sõitmist loksusin veel tund aega rongis ja umbes 10 minutit metroos. Olgugi, et trantsport Londonisse oodatust rohkem aega võttis, oli iga sekund ootamist väärt. Kas Te näete seda suurt ratast? Ma tahan sinna peale. Ja varsti lähen. Võtan fotoka kaasa ning koostan seeria London from up above.


Meie plaan oli sammud seda Trafalgar Square`le. 1841 aastal sõja mälaestuseks ehitatud väljak, mis oma nime saanud Trafalgari võidu järgi.

Loomulikult, nagu turistid ikka, eksisime ära. Oli vaja teed küsida kellegi käest, kes näeks sõbralik välja. Iiris siis leidiski ühe meeldiva tšiki, kes meid paari sõnaga õigesse suunda juhatas. Mõtlesin omaette, et kunagi ma õpin hirmus pika lause pähe millegi kohta, et teed juhatada... Näiteks.. *Thinks*

Keegi: "Could you tell me the way to the castle please?"
Mina: "Oh yes my dear, you go straight on until you get to the roundabout and turn first right then second left, follow the road as far as the Queens Head and then you have to take the right fork and keep straight on past the dogs home, dont go right there its a dead end, but go straight across the square and youll come to a flight of steps that lead to the one-way system. But dont go down there, turn immidiately left by the flower stall, then ask again"

*Muigab*

Igal juhul juhatati meid ilusasti väljakule. Tee peal nägin kuulsat punast telefoni putkat, mis ka jäädvustatud koos Iirisega sai.

Kunagi, kui mobiil telefone veel ei olnud, siis oli see sama putka kui rahvuslik sümbol, tähtis suhtlusvahend, mis inimesi ülejäänud maailmaga ühendas. Inimesed võtsid end järjekorda, et saaks telefoniga rääkida. Vestlused kulgesid enam-vähem nii:
"Im married now, auntie. Thats right. And we have got four children. Yes. Oh and Ive been made manager at the bank. But what about you? How is life in Mullum bimby? Oh dear, the pips are going.. has anyone got fourpence? Look, Ill try to phone you again next year..."

Heheheee


Aga tagasi väljaku juurde. Ma olen suur purskkaevude fänn. Neid oli väljakul lausa kaks. Ümbritsetud pronksist lõvidega. Lõvist mul pilti ei ole, aga kaev on siin:

Ilus, eks ole? Ah jaa, ma olen selles suhtes natuke kiiksuga, et pildistan mõnikord viltu. Vast ei häiri.

Järgnevalt seadsime sammud Houses of Parliament suunas, mis on siis demokraatia sümboliks. 1840 uuesti üles ehitatud. Kui parlament kohal on, siis Victoria tornist lehvib lipp.

Ja öösiti särab valgus läbi kuulsa Big Beni kella. See pilt on küll päevavalguses tehtud. Tõesti meenutab kunagist Inglise keele õpikut :)

*Vaatab veel kord pilti ja hüppab üles alla kilgates "Jee, ma olen seal käinud!!!" *

:)



Ega siis muud midagi, kui sammud Buckingham Palace`i poole. Kuninganna Elizabeth II koju. Lipp lehvis ja leedi oli kodus, kuid teed jooma meid ei kutsutud. Polekski tahtnud tegelikult minna. Palee valmistas esimese pettumuse päeva jooksul. Ootasime midagi kuninglikku ja uhket, kuid saime igave halli hurtsiku ilusate väravatega. Hullu pole midagi. Kuninganna aias oli vähemalt üks kaunis kuldne kuju, mis filmilinti vääris :D

Mul poleks midagi selle vastu, kui minu aias ka selline monument seisaks. Aga mul pole aedagi, rääkimata majast, mille aksessuaarina võiks aed olla. Pole korteritki. Appi, nüüd tulevad Tikri melanhoolsed kinnisvara mõtted peale. Tagasi Londonisse...

Jah, paleed ma ei pildistanud. Küll aga ilusaid kuldseid väravaid..
P.S. Ma olen all paremas nurgas :)






Istusime niisama lähedal asuva pingi peal ning seadsime sammud Hide Park`i juurde. Ossa kus see on vägev park. Suur ja suvel kindlasti meeletult roheline. Leidsime endale sõbra ka:


Tema nimi on Nunsik ja ta on kolme aastane.


:)







Ah jaa... Enne kui me palee juurde jõudsime, möödusime ka kuulsast Westminister Abbey`st, mida Iiris hirmsast ikatsuda tahtis. Arhitektuur on vapustav. Paljud kuningad on seal kroonitud ning hulk kuulsuseid sinna maetud. Pilti ka:










Film sai otsa.

Me käisime veel shoppamas Wood Greenis ja niisama poodides ja söömas hullult chillis kohas. Camden Towni turul, mis oli omamoodi kultuurishokk ja Tower Bridgel ja Govent Gardenis. Mul on nendest ka pilte. Aga ma teen nende kohta veel eraldi sissekande kunagi lähitulevikus, mil film ilmutatud saab. Me ometi ei ela veel ju digiajastul ;)

Seniks aga nägemist ja tulge kõik Londonisse !!!