Kuidas lapsed omast arust kavalad on...

Mäletan ise ka, kui väike olin, arvasin kogu aeg, et küll ma ikka oma emast targem olen. Üldjuhul ma arvan, et ma olin suht hea laps. Ei sattunud pahandustesse ja ei valmistanud juukseid välja kitkuvat peavalu oma vanematele. M.-t ja E.-t vaadates on juba suht kindel, et igasugu krutskeid ning valesid sealt poolt tulema hakkab. Ent samamoodi ega C. loll pole. Ning mina samuti. Laste niiöelda valged valed on nii läbinähtavad. Täeisti naljakas, kuidas nad üldse mõelda võivad, et täiskasvanud sellest aru ei saa, kui nad luiskavad. Täitsa naljakas, kuidas ma ise võisin samamoodi mõelda. Veelkord, ma olin ikka väga hea ja aus laps ning ma ei ütle seda ainult sellepärast, et ma tean, et mu ema aeg-ajalt mu blogi loeb ;).

Täna oli just väga hea näide selle kohta. Lähen mina hommikul lapsi äratama ning avastan, et nad on juba üleval ning tavalistes riietes koolivormi asemel. E. vaatab mulle nukra näoga otsa ning teatab:
"We are sooo poorly today, we cant go to school". Muahaha.. Njah.. Ofkooooors. Jõllitan teda siis oma 10 sekundit, kuni laps itsitama hakkab. Poorly my ass. Aga lihtsalt kogu see plaan. Et nad arvasid, et ma tõesti ei käsi neil riided ära vahetada, kui nad kohe ärgates tavalised riided selga panevad, on mingil määral juba viit plussi väärt. Nice try, but try harder next time. Paneb mõtlema, et kui juba 5. ning 6. aastane kooli minna ei taha ning on selle nimel valmis haiget teesklema, mis siis 10 aastat hiljem saab? Harjutamine teeb meistriks. V-olla kunagi õnnestub neil ka oma vanemaid selles vallas lollitada? Mul isikilikud kogemused puuduvad, sest ma pole kunagi üritanud.

Eks neid situatsioone on veelgi olnud. Jageletud on nii sofa vahelt leitud peidetud juurviljadega kui ka kuskilt köögikapist leitud mustade riietega, sest nõndaviisi nad omast arust koristasid tuba. No ok, lapsed on lapsed. Praegu ka veel süütud. Aga tõesti huvitav, milleni see ükskord viia võib ning kui kaua õnnestub neil läbinähtavalt kavalad olla, enne, kui silma pilgutamata muid kärbseid pähe ajama hakkavad, mille kohta esmapilgul ei oskagi öelda, kas tegemist on tõe või valega.