14 Oct 2007

Happy Birthday To Kylie

Eile jõudis lõpuks ometi kätte see õhtu, mida pikkisilmi oodanud olin ning mille tõttu eelmised kaks nädalavahetust rahasäästu eesmärgil lakke vaadates möödusid. Nagu ka pealkirjast võib aru saada, toimus suur sünnipäeva pidu.


Minu jaoks algas pidu juba hommikul, kui autosse minnes avastasin, et S. on sellega vahepael sõitmas käinud ning bensupaagi täis pannud. Ma ei hakka kohe üldse mitte bensiini saagadest rohkem rääkima, igal juhul on paaki täis näha väga meeldiv. Sõitsin Horshamisse kingitust ostma ning peale kolme tunnist shopingu turneed otsustasin väikese karbi kasuks, mille peale oli kirjutatd "For responsible and reasonable adults... hillarious drinking games". Age 21+. Armsa pardiga kaardi sain ka ning ega muud vaja polnudki.

Hiljem kihutasin Guildfordi. Haarasin kuskilt poest veini kaasa ning koperdasin Kylie juurde. Nii kui uksest sisse astusin, haarati pudel käest ning järgmine hetk oli mul klaas peos ning sunniti jooma. Saanud loa enne jope seljast ära võtta ning kingad ka jalast (kannad lõid kohutavalt tuld) istusin voodile ning hakkasin hoogsalt klaasi tühjendama. Pool tundi hiljem sai end ilusti riidesse pandud ning mina Kylie ning Kathleen (teine aussie) sedasime sammud restotrani poole, kus oli meile laud broneeritud. Kelner juhatas meid teistest laudadest totaalselt eemale lausa eraldi tuppa, kus me saaksime rahus süüa. Meiega ühinesid veel Luke, Tom, Emily ning hiljem Rachel.


Kathleen vasakul ning Kylie paremal




Tom, Rachel ja Emily




Siin siis kogu grupp, va. Kathleen, kes pilti tegi. Emilyl ja minul on silmad kinni, aga suva see... :)



Tellisin endale lõhe, mida serveeriti kartulipudruga. Kylie sõi vist mingit kana ning ülejäänud rahvas burgerit. Yuck! Aga lõhe oli hea ning kõht sai täis. Magustoitu ma ei söönud, aga Kylie sai shokolaadi jäätise restorani kulul ning kolm punast õhupalli, mille mingi britt kuskil klubis hiljem katki hammustas.



Kui kõhud täis läksime baari Slug and Lettice. Eile toimus ju kuulus Inglise-Prantsuse rugby pool või veerand finaal või mida iganes ning inimestel oli tarvis seda vaadata ning selles baaris juhtus olema hiigelsuur telekas. Ma ise rugbyst suurt ei pea, aga sattusin eelmine nädal Inglise-Austraalia mängu vaatama ning Inglismaa võitis. Tegelikult oli mul tuhat korda lõbusam vaadata S.i vandumas ja kaasa elamas, kui seda vägivaldset mängu. Niisiis meie inglastest grupi kaaslased hoidsid oma silmad teleka peal, Kylie ja Kathleen - paadunud austraallased, kes eelmises mängus ju pähe said olid tigedad ning tahtsid, et Prantsusmaa võidaks, mul oli suva ning otsustasin oma raha kulutada Illusion shottide peale. 10 naela 6 shotti. Alkoholi seal sees küll ei tundunud olevat.

Kui mäng läbi otsustasime teise klubisse minna, seal tegi keegi mulle mingisuguse Malibu koksi välja. Klubi ise oli tibatillukene. Tantsupõrandat ma üldse ei näinudki. Mingi aja pärast jäigi see meile liiga väikseks ning järgmiseks sihtkohaks sai baar Mambo. Seal jõin Smirnoffi ning veetsin enamuse oma ajast nahksohval juttu vadistades kõiksugu imelike inimestega, kuni mind sealt la ära tariti järgmisesse baari, mille nime ma enam meenutada ei suuda (Küsisin Kylie käest msnis praegu ning tema ka enam ei tea, mis koht see oli). Seal toimus nii öelda 70s night. Abba "Dancing Queen" oli esimene laul, mis kohe mängima hakkas, kui me sisse astusime. Seal sai natuke tantsitud küll. Väga lõbus ja tore oli. Umbes kella kahe paiku öösel hakkasime kodu pool astuma. Enne käisime KFCst läbi, kui sa oled joogine ning kui sa rämpstoitu enne magama minemist ei saa, siis pole üldse mõtet kuskile välja minna :P. Sõin Popcprn Chickenit.. Mmmmm. Ma söön viimasel ajal üldse väga palju kana. Kana on hea.

Panen siis paar kohutavat pilti endast ka üles...








Mis hetk ma magama jäin, seda ma enam ei mäleta. Mäletan et pakksin magamiskoti lahti, kuid millal ma sinna sisse vajusin, selle koha pealt on mul mäluauk. Äratuskella 10:30ks olin ma juba enna väljaminekut pannud, sest mul sai parkimispilet kell 11 hommikul läbi ning siis pidin minema ning uue sisse panema.


Selline nägin siis täna hommikul välja, pole hullu midagi


Üles ärkasin Kylie telefoni helina peale ja esimest korda minu pika elu jooksul ei valutanud mul ei üksi liiges ega lihas põrandal magamisest. Pohemelli isegi ei olnud. Aga kõht oli tühi. Kolmekesi komberdasime linna peal ning läksime kohvikusse Giraffe. Väga pro koht on ning nad teevad parimat Vanilla lattet, mida ma eales saanud olen. Neil on igsugu muid huvitavaid lattesid ka. Chocolate, Mint, Mocha vms. Sõin mustikamoosi ning banaaniga pannkooke. Mmmmm.


Hiljem kolasime paaris poes ning siis oli aeg koju tulla. Väsinud ka natuke.

Oh mul on hea tunne, et ma selle blogi sissekande valmis viitsisin kirjutada. Ma tean, et ma pole viimasel ajal suur blogerdaja (is that even a word?), kuid ma ikka mõtlen mõnikord oma väheste lugejate peale. Ning enda peale, sest ma tean, et paari aasta pärast on mul endal huvitav lugeda. Isekas nagu ma olen.

Homme on teoreetiliselt vaba päev, kuid mu lapsed peavad ühis sünnipäeva pidu ning ma lubasin C. aidata ning olla silmapaar, kes peomeeleolus lapsi valvab. Järgmine nädal on half term ning mul saab see vist vaba olema. Välja arvatud 23 ja 24 okt, mil perevanemad õhtul välja lähevad. Ning siis tuleb Halloween Party, mille jaoks on vist vaja dress uppida.. Facebook muide ütleb, et minu Halloweeni kostüüm peaks see aasta olema selline:



Based on your profile information, we've determined the ideal costume for you for this Halloween:

This Halloween, you should go as a

Tone-deaf Saloon Girl

Huvitav... :P


Ja varsti Eestisse. Ootusärevus hakkab varsti juba sisse tulema, aasta aega on ju eemal oldud. Siinkohal tervitaks Kristjanit :D.. Ja teisi ka.. Hehehe.




4 comments:

tikker said...

kes on kylie?

kas giraffe on seesama, mis on angelist paari bussipeatuse kaugusel? ma ühest sellenimelisest kohast sõitsin vanasti iga päev tööle minnes bussiga mööda...

sul on inglismaal terve elu ilma minuta. täiesti depressiivne.

MariMurakas said...

Kylie on see sama, kellega ma gumtrees juba jõle ammu tuttavaks sain, kuna ta guildfordis elab, siis me eriti tihti ei näe..

Neid giraffe on suht igal pool, täiesti võimalik, et ka seal angeli lähedal.

Ei ole depressiivne, depressiivne oleks siis, kui elu ei oleks, kahju on, et ilma sinuta, aga hoopis ilma oleks hullem ju.. Aga ma varsti Londonisse, siis tulen sinu juurde kohvi jooma :)

tikker said...

kui sa kohvi jooma tuled, siis ma ju töötan ja ei saa sinuga korralikult rääkida :S

P2smer said...

If you don't take the pen, someone else will write your story - but u dooo, good for uuuu:D

Muahh