Mingi soperdusest blogi sissekanne

Sissejuhatus:

Igal õhtul (öösel, pärastlõunal ja mõnikord ka hommikul), kui magama lähen, on mu pea täis mõtteid ning süda täis süümepiinu, et jälle pole viitsinud blogi kirjutada. :D. Tuhinat ning tahtmist pole ning kui ma pean ennast sundima (nagu praegu), siis ei tule sellest midagi välja ka. Olen juba mitu korda alustanud ning kustutanud, kõik tundub kuidagi vale ja võlts olevat. Ma siiski proovin. Negatiivset kriitikat ei taha. Tahan lihtsalt rahulikult mõtlemata kirjutada...

Teemaarendus:

Ja sinna see kirjutamine jäigi. Ma pean teleka kinni panema, kohe üldse mõelda ei saa..

*

Ma tahan juba nii väga koju. Tunnen, kuidas mul on vaheldust vaja ning ega sellest rutiinist muud moodi lahti ei saa. Iga päev küll juhtub midagi erinevat...
*thinks* .. Jah...

Ükspäev sõitsin täitsa ise Brightonisse koos lastega ning mu sat nav kukkus järsu pöörde peal maha ning ma oleks liiklusõnnetuse äärepeal põhjustanud.
Ükspäev oli Iiris siin ja siis me tegime kõike seda, millest ta oma blogis kirjutas.
Ükspäev tirisid lapsed mu koos kõigi riietega vanni.
Ükspäev valvasin ühe teise ema lapsi, kolme poissi, kes üksteist puust mõõkadega ära tappa tahtsid.
Ükspäev võtsin julguse kokku ning ütlesin S.le, et diil on nüüd selline, et mulle bensiini rahast ei jätku ning ta võiks seda rohkem lahkelt anda (ta oli lahkelt nõus ka).
Ükspäev lõhkus M. muu dushi ukse ära, mille pärast ma sutsu tõreleda sain.
Ükspäev vedasid lapsed tinti mööda maja laiali, mille pärast ma tõrelda ei saanud.
Ükspäev küpsetasin täitsa ise ahjus lõhet ning kuradima hea oli.
Ükspäev tellisin internetist paar jõulukinki .. Muahahaaa.
Ükspäev käisin Hyde Park's uisutamas ning kukkusin kohe peale jääle astumist pepuli.
Ükspäev sain ma teada, et mu ema on raamatu kirjutamisega hakkama saanud !!! *Aplodeerib*
Ükspäev istusin rongis kinni kaks tundi, sest raudteel oli toimunud kellegi kurb surm õnnetusjuhtumi läbi (mis täpsemalt juhtus, seda ma ei tea).

Noh, jne jne jne. Saidki mõned juhtumised kirja pandud. Pigem loetletud, aga asi seegi. Targemaks see postitus vast kedagi ei teinud, kuid vähemalt on elumärk antud ning ma saan täna öösel rahulikult magada.

Teemaarendus on juba kõik täiesti reeglitest väljas, selle kirjandi eest saan raudselt puuduliku hinde, mis tähendab ka seda, et ma ei hakka ennast lõppsõnaga üldse mitte vaevama. :D