11 Dec 2006

Lennukid, lennukid ja veel rohkem lennukeid

Jeeeee.. ma olen Ameerikas !!!

Aega v6ttis, aga asja sai. Tahakski nyyd hirmsasti oma reisist r22kida. Sest pea 24 tundi sai p6him6tteliselt lennukis v6i lennujaamas istutud ja lihtsalt patt oleks sellest kirjutamata j2tta. Igal juhul pyhap2eva hommikul kell 5:00 s6itsin taksoga Tallinna lennujaama. Minu yllatuseks oli lennujaam t2iesti t2is ja check-innis j2rjekord. Vedasin oma kotti seal m88da p6randat sellel lihtsal p6hjusel, et ei old parasjagu yhtegi tugevat meesterahvast v6tta, kes seda tassiks ja ise ma lihtsalt ei jaksanud. Eelmine 6htu ma harjutasin kyll. V6tsin seljakoti ja ja spordikoti 6lale ja k6ndisin yhest toa nurgast teise, aga hommikuks oli vist v6hm v2ljas juba *rolls my eyes*. Andsin siis check-innis olevale tibile oma passi ja pileti ja sain boarding passi m6ne aja p2rast vastu. Pagas 6nnestus mul nii orgunnida, et Saksamaal seda v2lja v6tma ei pidanud. Chicagos tolli jaoks aga juba pidin. Aga see sobis mulle. Turvakontrollid l2bitud istusin siis oma v2rava juurde maha. J6in ploomimahla ja kuulasin pealt 6lut ryypavate noorte juttu. Lennukis istusin akna all ja minu k6rval istusid kaks vene onu. Mina lugesin eelmise p2eva SL 6htulehte ning 2 ja pool tundi m88dusid suht m2rkamatult. Tegelikult j6udsime isegi 10 minutit varem kohale. So far so good ya know. Olin praeguse hetkeni rahul :).

Umbes viimased paar n2dalat enne reisi ma v2ga kardsin, et j22n yhel v6i teisel p6hjusel lennukist maha. Nyyd Frankfurdi lennujaamas tuli meile vastu yks buss ja viis arrivalsite osakonda. Seal samas oli ka tabloo v2ljuvatest lendudest. Otsisin enda oma yles ja sain teada, et lennuk v2ljub on time ja v2ravast B3 (oli vist). Check-in oli mul siiski ka vaja enne veel teha. S6itsin trepist yles ja kohe mu vastas olid kollased sildid kirjaga Transfer Check-In. Seisin sinna j2rjekorda. Enamus eestlased, kes sama lennukiga Saksa tulid, seisid sinna. Aga seal oli yks mustanahaline noormees, kes su pileti ja asjad enne yle vaatas, veendumaks, et sa ikka 6iges j2rjekorras seisad. Ja ta saatis peaaegu k6ik minema. Minu aga lasi l2bi. Sain sealt ka oma boarding passi suht kiirelt k2tte. Aga ainult Chicago lennu oma. Kysisin veel, kas ma Portlandi lennu oma ei saagi (eelmine kord sain), aga ta vastas, et kahjuks ei ja ma pean Chicagos uuesti innima. No kui peab siis peab. L2bisin umbes 3 turvakontrolli, need l2ksid libedalt ja kiirelt, sest j2rjekorda ei olnud. Viimane kontroll oli vist venelane. T2hendab, ta r22kis vabalt inglise ja saksa keelt ja oli selline suht tore. Aga kui ta n2gi mu Eesti passi ytles ta mulle eesti keeles tere ja siis kysin kas ma vene keelt r22gin ja siis me r22kisime vene keeles :P. Ja ma isegi ei saanud vihaseks ega pahandanud ja suht meeldiv oli selles keeles r22kida. Nentisin, et keskkond, kus sa viibid m6jutab ikka p2ris palju su k2itumist ja suhtumist. Umbes tund aega enne lennuki v2ljumist olin kohal. Ja ise ma veel m6tlesin, et j22n maha. 10 minutit ootamist ja siis juba lasti lennuki peale ka.

Enam ma akna alla ei saanud. Sattusin eelviimasesse ritta lennukis. Kui sa nyyd h2sti ette kujutad siis ma panen siis lennuki istmete skeemi: KJ GFD BA ... Vahed n2itavad vahek2iku ja mina istusin seal, kus on t2ht G (saate ju aru kyll?). Kohal F ei istunud kedagi ja kohal D istus mingi Rootsi tibi, kes on siin vahetus6pilane. Ta oli selline imelik. Kyyned olid punaseks v2rvitud, aga lakk oli poolenisti maas. Juuksed olid tal sorakil ja sassis ja jalas jubedad saapad ning h6bedane patsikumm oli ymber randme. Igal juhul ta enamus aega magas ja kuulas oma pleierit. Kohal J istus mingi k2hrik (kuskilt indiast v6i mujalt sellisest kohast p2rit) ja tema k6rval oli veel yks selline. Neid oli ymberringi p2ris palju. Siis J koha taga oli veel yks J (loogiline ju :P).. seal istus yks jutukas Ameerika vanapapi ja tema k6rval oli veel yks k2hrik, kes nii jutukas ei olnud. Bd ja Ad ma ausalt ei m2letagi.

Aga.. minu ja Rootsi tibi taga oli yks perekond. Yks Ameerika mees (mingi nii 25-27 aastat vana arvatavasti ja loomulikult ylekaalus), siis tema naine, kes oli jaapanlane ja nende kaks last. Yks laps oli alles beebi ja see oli jaapanlanna syles kogu aeg ja teine oli umbes aasta vana. Ma tahaks r6hutada, et lend kestis 9 tundi ja 40 minutit. Sellest ajast see 9 tundi see laps karjus ja 40 minutit ta magas. Need vanemad ei teinud selle heaks mitte midagi, et see laps karjumise l6petaks. Nad lihtsalt lasid tal karjuda. Teate.. ikka julmalt n2rvidele k2is ja see pereisa ei olnud ise sugugi parem. See ainult virises, et kuidas see on k6ige sitem lend, kus ta kunagi olnud on. Esiteks sellep2rast, et nad k6ige viimases reas pidid olema, teiseks sellep2rast, et neil polnud istmete kyljes telekat. No kamoon, suur telekas siiski oli, aga teda see ei rahuldanud, sest tal oli personaalset vaja. Ja kolmas pauk tuli veel siis, kui syya hakati andma. Kuna me lennuki tagaotsas istusime, siis meie saime oma s66gid viimasena. Tavaliselt on sul kaks valikut: taimetoitlastele ja siis mingi liha/kana/kala s88k. Seekord oli ka, ainult et kana s88k oli otsa saanud ja meil polnud muud valikut kas syya asian vegetarian toitu v6i siis yldse mitte syya. Mul oli ausalt suva ja v6tsin siis oma vegetariani 2ra aga see tagumine ameeriklane pistis lausa l6ugama. Kuskilt siis saadi talle mingi fish toit ka (esimese klassi oma), aga siis ta ka veel vingus, et tal laps v6ib selle korraga 2ra syya, et see pole mingi t2ismehe toit, kuna seda nii v2he on. Minu arust oli kyll piisavalt ja mul j2i seda isegi j2rgi. Peale seda see laps siis karjus seal veel ja veel ja veel.. Panin k6rvaklapid p2he ja vaatasin mingit filmi ja j2in magama. 2rkasin lapse kisa peale ja lahendasin sudokut ja r22ksin jutupaunikust vanapapiga juttu.

Kaks tundi enne maandumist pakuti pizzat. J2lle oli valida, kas lihaga v6i taimetoitlastele ja seekord nad alustasid jagamist tagant poolt. Naljakas. M6tlesin, et raudselt nad kardsid, et lihaga variandid saavad otsa j2lle, enne kui nad meieni j6uavad. Ja siis l6puks me maandusime. Milline kergendus see oli. No more screaming !!! Pea valutas natuke, aga pold v2ga hullu.

J2rgmine samm oli immigratsiooni punktis. Oi kus seal oli j2rjekord. Mul oli aega kaks tundi, et j2rgmisele lennukile j6uda, see j2rjekord tundus aga nii pikk olevat, et m6tlesin, et 3 tundi l2heb siin raudselt. Poole tunni p2rast umbes oli siis minu kord. Tyyp, kelle juurde ma sattusin oli kyll ebaviisakas, isegi hello ei 6elnud. Ma ikka yritasin natuka naeratada v6i nii, aga see oli kylm ja k6va kui kivi. Andsin siis talle oma passi ja I-94 vormi, mille lennukis 2ra t2itisn ja siis hakkas kysimusi kysima. Miks te Usasse tulete, kauaks j22te, mida teete, kus elate, kelle juures, kes see inimese teile on, tagasis6idu pilet on, tahaks n2ha, millega te eestis tegelete, millega te yldse muidu tegelete, millal te viimati siin olite, kaua te siis olite jne jne. Ma m6tlesin, et nad ei lase mind yle piiri. Siiralt m6tlesin, aga siis ta vahtis seal oma arvutit ja veendus vast juba kymnendat korda, et ma ei ole terrorist ja ei kavatse illegaalselt siia j22da ning siis kontrollis s6rmej2lgi, tegi must pildi ja pani passi templi, et v6in viibida riigis kuni 9nda juulini. Oeh.

Nyyd oli vaja kott 2ra tuua. Tollist l2bi minna, kiire check-in teha ja lennukile joosta. Aega selleks oli natuke v2hem kui poolteist tundi. Koti sain kiirelt k2tte ja liikusin siis tolli poole. Esimene tyyp kysis, et kas ma reisin yksi. Ytlesin, et jah. Laskis siis l2bi. J2rgmine tyyp kysis seda sama. Vastasin j2lle jah. Ja siis viidi mind k6rvale. Juhatati kuskile punaste joonte taha ja seal viipas yks tore onuke, et ma sinna l2heks. Esimene l6bus inimene, keda ma kohtasin. See seletas mulle, et ma olen randomly selected for the special search or smth. Yea yea yea - no krt. Ma olin randomly selected eelmine kord ka. Nyyd tuli hunnik lihtsamaid kysimusi pagasi kohta ja siis otsiti minu nina all muidugi pagas ka k6ik l2bi. Ok. Lasti mul siis minna.

Aega lennukini oli 55 minutit. L2ksin siis rongi peale ja s6itsin esimesse terminali. Check-innis juhatas mingi t2dike mind self check-inni. No seal olid kysimused ikkagi absurdsed ja ma pidevalt kutsusin endale yht teist t2dikest appi, kes ka midagi aru ei saanud ja siis ta ytles mulle, et you know, ill take care of you myself. Viis mu kuskile eemale, v6ttis mu koti ja andis boarding passi ja ytles et run sweetheart run.

Eks ma pidingi jooksma, sest turvakontroll oli ka vaja l2bida veel. Oh issand kus seal oli j2rjekord. Mingi t2dike kysib mult, et do you wanna wait? Ja ma ytlesin, et ei taha ja siis ta saatis mind teise kontrolli. Seal oli ka j2rjekord, aga lyhem. Ma teesklesin segaduses olevad last ja m2rkamatult trygisin vahele ja sain p2ris ruttu l2bi. Selleks ajaks oli aega veel 15 minutit. Minu v2rav asus loomulikult k6ige kaugemal ja ma pistsin siis jooksu. Endal olid saapa lukud k6ik lahti, sest saapad pidi konrtolliks 2ra v6tma, jope, kott, pass ja boarding pass k2es muudkui aga uhusin oma v2rava poole. Umbes 5 minutit enne v2ljumist j6udsingi kohale. Appikene kus mul oli joogi janu. Hingeldasin nii, mis hirmus. Yks stjuardess n2gi seda ja pakkus mulle klaasi vett, mille ma kohe 2ra j6in. Minu koht pidi olema akna all, number 12 A. Minu k6rval 11B ja 11C olid yhed mustanahalised mammid, kes mult kohe kysisid, et kas ma ei taha kohta vahetada 9A vastu. Ma ytlesin mul suva ja siis mammi karjus yle lennuki "Hey Paige, we have a taker". Ja siis see Paige jooksis kohe v2lja ja me vahetasime kohad 2ra.

Minu k6rval kohal 9B istus yks tore Ameerika mees. Umbes 25/26 aastat vana, aga tema ei olnud ylekaaluline ja ta ei virisenud ka. Lennuk hakkas liikuma. S6itis m66da maad ikka krdima kaua aega. L6puks parkis yhe teise lennuki k6rvale ja j2i seisma. Paar minutit hiljem teatas kapten, et lennukil on midagi viga ja me ei saa lennata praegu ja et me l2heme tagasi ja parandame vea 2ra. Nii ta siis s6itis sama pika maa tagasi. Kapten teatas, et mingi pagasi hoidja vms on katki ja see v6tab aega umbes 10-15 minutit. Ok, kui nii, siis nii. 15 minutit hiljem 6eldi, et ei saanud nii ikka korda ja nad teevad teistmoodi, et l2heb veel umbes 30 mintutit.

Ohkasin. Nu mis siis ikka. Lylitasin telefoni sisse ja saatsin m6ned s6numid. L6puks n2itasin onule, kes mu k6rval istus oma telefonis leiduvaid taustapilte :P. Ja siis me r22kisime niisama juttu. Eestist ja Saksamaast ja Portlandist ja igasugustest asjadest. M6ne aja p2rast hakkasime siis uuesti liikuma ja hetkel, mil lennuk oma rattad yles t6stis, oli kell 5:05. Lennuk pidi v2ljuma 3:05. Aga v2ljus 2 tundi hiljem. Ja mine veel jooksin, et sinna peale saada. Iroonilile. Aga l6pp hea, k6ik hea.

Eesti aja j2rgi oli kell umbes 6 hommikul ja ma olin v2sinud. J2in magama ja ei t6usnudki yldse yles. Onu 2ratas ja ytles, et hakkame maanduma. See oli kyll k6ige lyhem lend mu elus. Ma pole kunagi terve lennu aja maganud ja tegelikult kestis see 3 ja pool tundi. J6udsin siis l6puks kohale. Olin tuim, v2sinud ja syda oli paha millegi p2rast. Pidin bussi peale minema, aga mul oli umbes pool tundi aega. Helistasin Tanyale ja r22ksime niisama. Buss j2i hiljaks. Ma olin ikka natukene tige ka. Aga 10 minti hiljem ta siiski tuli ja 20 minti hiljem hakkasime minema. S6it kestis umbes tunni ja selle aja ma ka magasin. L6puks olingi kohal ja suht kokku kukkumise 22rel. Eks ma pysisin 2rkvel, sest me k2isime veel piima ostmas ja siis tulime 2ra koju magama. Kell oli umbes 10 6htul siinse aja j2rgi. 88sel ma 2rkasin mitu korda yles. Arvatavasti sellep2rast, et Eestis oli ju p2ev ja ma olin lennukis ja bussis ikka ka maganud. Kell 8 olin ka yleval, kuid j2in magama tagasi ja magasin umbes kella yheni.

Pragu on kell natuke neli l2bi ja ma olen yksi kodus. Valvan Snuffyt. Koera. Tal oli operatsioon ja ta ei saa eriti k6ndida. Ja siis on tal kurgulaes auk vms ja m6nikord ei saa ta eriti hingata ka. Ma tsipa kardan, sest ma ei tea, mida teha, kui peaks juhtuma, et ta 2kki enam hingata ei saa. Oh tuleks Tanya juba rutem koju... :-S

2 comments:

ruudu said...

lõigud, neiu, lõigud.
liigendatud tekst on oluline !

aga läbi lugesin, JÕUGA.
ega's tegelikult muud kui kõike kõige paremat (:

MariMurakas said...

Tead, sul on 6igus...