9 Dec 2006

Lõpp on lähedal

Ja esmaspäevast ongi saanud laupäev. Kiire nädal on olnud. Palju oli teha, aga nüüd tundub, et ongi kõik tehtud. Isegi takso sai hommikul kella viieks ette tellitud. Ainult süüa tahaks. Juurvilju. Aga Tikker ei lase teha, sest tal eilsest süda paha. Küll ma pärast ikka teen (salaja;)).

Kõik kindlasti mõtlevad nüüd, miks tal paha olla on. St. et kõik, kes veel ei tea.. Eile oli meil pidu. Minu viimane selle aasta pidu. Mulle väga meeldis ja tänan kõiki, kes kohale tulid. Ma ei tea ju millal ma neid samu inimesi üldse enam näen. 13 jaanuar tulen Eestisse veel ja siis võib ka kokku saada, aga vaatab, kuidas jõuab. Vanaemad on ühe päeva nendest neljast juba broneerinud. Peaks tõsiselt hakkama kaasas kandma mingisugust märkmikku, kuhu kirja panna, mida tegema peab ja kuhu minema. Samas olen alati arvanud, et ma ei ole ju nii kiire elutempoga inimene, kellel seda ka vaja oleks. Aga vanaks hakkan jääma vist, sest asjad lähevad meelest ära.

Seoses sellega tahaksin oma blogisse üles panna esimesed pildid. Pildid, mis on raamitud ja mis mulle eile kingiti. Ja mis ei luba unustada. Mitte kunagi.




keilyyyymartinnnnkatrinnnnkristinaaaaanniiiimarkoooo
terjeeeeannaliisaaaa


Nii palju toredaid inimesi ja nii palju toredaid ettevõtmisi ja üritusi, pidusid ning bowlingut ja piljarditi.. oeh jah *kurb*

Aga kinder buenost puudust vast ei tule (no vähemalt 3 päeva:P), sest lemmikshokolaadi toodi mulle ju kaaa!



Mõnus. Tegelikult olen ma rahul, sest mul on palju toredaid sõpru ja inimesi, kes hoolivad ja see ju ongi kõige tähtsam.

Suur aitäh kõigile !!!

2 comments:

nadja said...

ja mina ei saanud tulla..:( aga mõttes olin teiega ja pöialt hoian Sulle kah:)

MariMurakas said...

2ra ole kurb
ega see siis viimaseks korraks j22nud ;)