Liikulsest ja Horshamist
*Plaksutab enda auks käsi*
Woohoooo.. Olgugi, et ma vasakpoolse liiklusega juba harjunud olen, ei ole ma siiamaani julgenud üksi (v.a rongijaama ja laste kooli) kuskile sõita. Täna (samal ajal kui igavus mind tappa üritas) otsustasin asja käsile võtta ja autoga põrutada kuskile, kus ma kunagi varem käinud ei ole. Horshami linna. Enne seda küsisin pereisa käest veel direktsioone, too seletas ning mainis, et sildid on igal pool üleval. Sa intelligentne tüdruk ja küll üles leiad. Pereema hüppas ka üles-alla ja kilkas, et oo jeee, sa lähed üksi sõitma, nii lahe. Nojah.
Ilm oli suurepärane, panin päikeprillid ninale ja kujutasin ette, et olen kõva mutt. Elvis Presley kassett sai röökima ning sõit võis alata. Siin on meeletus koguses ringteid. Ja need ei ole ainult nelja harjulised ja ühe realised. On ka seitsmeharulise ja kolme realiseid, nii et kui sa ei tea, kuhu sa täpselt minema pead, siis on sutsu raske küll. Kui jõudsin esimese suure ringteeni, siis ma lihtsalt tiirutasin mööda seda ringi, kuni lõpuks silti nägin. No vähemalt sõitsin õigele poole. Ja asi oligi nii lihtne nagu pereisa kirjeldas. Umbes 15 minuti pärast olin kohal ka. Otsisin suurt P tähte. Leidsin. Parkimiskohti logish ei olnud. Kolmandal korrusel siis lõpuks oli. Minu parkimisoskus on ka paranenud ja koht, kuhu ma poleks kunagi varem parkinud (kitsas ja paremale poole), sai täidetud. Nüüd hakkas nalja saama. Parkimispiletit oli vaja ja mul olid ainult 10 pennised. Lükkasin neid üks haaval sisse (kümme tükki oli vaja), kuid mindi 6nda mündi juures läks masin lolliks. Kolistas kõik mu mündid alla ning ette tuli kiri "Error, not working". Lõhkusin ära vist. Vajutasin seal veel kõiki ettejäänud nuppe, kuni minu taha hakkas järjekord tekkima. Ma siis süütu ingli näoga vaatasin ja ütlesin inimestele, et "I dont know, but this one is not working".
Jooksin siis auto juurde tagasi, et rahakott haarata ning veenduda, kas mul tõesti suuremaid münte ei ole. Leidsin kahe naelase. Sobis see kah. 4 tundi parkimist. Sain töötavas masinas oma pileti kätte ja jalutasin alla.
Horsham on ilus. Natuke vanalinna moodi ning seal on Starbucks ja kaubamaja. Viimane on suht väike, kuid poode seal ikka leidub. Seal oli mingi India pood ka. Kulda-karda täis, mis Iirisele raudselt meeldiks :P. Kondasin mööda poode ning ostsin endale uue punase topi, 5 paari värvilisi sokke, 5 paari musti sukk-põlvikuid, juuste jaoks mingi geeli, mis kuumuse vastu kaitseb. Selle soetasin sirgendaja pärast. Oi mul on väga pro sirgendaja, kui juustest läbi tõmban, siis lausa aurab. Et mingi kuumuse vastane asi kuluks ära küll. Kiilakaks jään ma varsti niikuinii, ma lihtsalt üritan seda aega tiba pikendada ;). Uue saunarätiku ostsin ka. Juustele, spets rätik, et ei kuku peast ära. 99 penni maksis. Odavvvvv.
Muide, seal topi ja soki poes hakati mulle kliendikaarti pähe määrima. Tasuta oleks saanud ja olin siis nõus. Müüja läks jubedalt äksi täis. Pärast tuli välja, et ma oleks olnud tema esimene klient, kellele ta kaardi oleks andnud. Asjad läksid aga tsipa nihu, sest ma ei ole 12 kuud Inglismaal veel elanud, seetõttu ma seda ka ei saanud. Müüjast hakkas kahju. Tubli noor tüdruk oli ja ta läks nii kurvaks. Trampis jalgu ja mossitas (täpelt, mida mina oleks teinud :P). Nojah, aga mis ma teha saan. Ütlesin siis, et tulen järgmine aasta tema juurde kaarti vormistama ;).
Mõtlesin, et lähen ära koju. Juba paljas mõte autoga tagasi sõitmisest (kas ma mäletasin enam, kus ma olin ära keeranud just valguvooride juurest, et sinna parklasse üldse saada või? EI!) hirmutas nati. Teel parklast välja on sutsu enne ristmikku väike mägi ka. Loomulikult oli mul seal vaja seisma jääda ja siis käsipidurit vägistada, et jumala pärast tagumisele autole otsa ei vajuks. Ei vajunud :). Tagasisõit möödus suht valutult. Aistingute peale ma siis pöörasin ja tuli välja, et õigesse suunda. Tahtsin veel minna sellisesse poodi nagu Tesco. Pereema umbes seletas ka kus see on, kuid tema seletuse põhjal lõpetasin kuskil dead endis ja ma ei leidnudki seda poodi üles. Homme äkki ta sõidab minuga korra kaasa.
Aga koju ma jõudsin. Elusalt ja tervelt ja ei sõitnudki kellelegi otsa ja auto jäi ka terveks. Väga hea, võib teine kordki.
Varsti peaksid teised koju tulema ja me läheme välja sööma. Curryt. Yum yum. Kõht ongi juba jõle tühi.
Woohoooo.. Olgugi, et ma vasakpoolse liiklusega juba harjunud olen, ei ole ma siiamaani julgenud üksi (v.a rongijaama ja laste kooli) kuskile sõita. Täna (samal ajal kui igavus mind tappa üritas) otsustasin asja käsile võtta ja autoga põrutada kuskile, kus ma kunagi varem käinud ei ole. Horshami linna. Enne seda küsisin pereisa käest veel direktsioone, too seletas ning mainis, et sildid on igal pool üleval. Sa intelligentne tüdruk ja küll üles leiad. Pereema hüppas ka üles-alla ja kilkas, et oo jeee, sa lähed üksi sõitma, nii lahe. Nojah.
Ilm oli suurepärane, panin päikeprillid ninale ja kujutasin ette, et olen kõva mutt. Elvis Presley kassett sai röökima ning sõit võis alata. Siin on meeletus koguses ringteid. Ja need ei ole ainult nelja harjulised ja ühe realised. On ka seitsmeharulise ja kolme realiseid, nii et kui sa ei tea, kuhu sa täpselt minema pead, siis on sutsu raske küll. Kui jõudsin esimese suure ringteeni, siis ma lihtsalt tiirutasin mööda seda ringi, kuni lõpuks silti nägin. No vähemalt sõitsin õigele poole. Ja asi oligi nii lihtne nagu pereisa kirjeldas. Umbes 15 minuti pärast olin kohal ka. Otsisin suurt P tähte. Leidsin. Parkimiskohti logish ei olnud. Kolmandal korrusel siis lõpuks oli. Minu parkimisoskus on ka paranenud ja koht, kuhu ma poleks kunagi varem parkinud (kitsas ja paremale poole), sai täidetud. Nüüd hakkas nalja saama. Parkimispiletit oli vaja ja mul olid ainult 10 pennised. Lükkasin neid üks haaval sisse (kümme tükki oli vaja), kuid mindi 6nda mündi juures läks masin lolliks. Kolistas kõik mu mündid alla ning ette tuli kiri "Error, not working". Lõhkusin ära vist. Vajutasin seal veel kõiki ettejäänud nuppe, kuni minu taha hakkas järjekord tekkima. Ma siis süütu ingli näoga vaatasin ja ütlesin inimestele, et "I dont know, but this one is not working".
Jooksin siis auto juurde tagasi, et rahakott haarata ning veenduda, kas mul tõesti suuremaid münte ei ole. Leidsin kahe naelase. Sobis see kah. 4 tundi parkimist. Sain töötavas masinas oma pileti kätte ja jalutasin alla.
Horsham on ilus. Natuke vanalinna moodi ning seal on Starbucks ja kaubamaja. Viimane on suht väike, kuid poode seal ikka leidub. Seal oli mingi India pood ka. Kulda-karda täis, mis Iirisele raudselt meeldiks :P. Kondasin mööda poode ning ostsin endale uue punase topi, 5 paari värvilisi sokke, 5 paari musti sukk-põlvikuid, juuste jaoks mingi geeli, mis kuumuse vastu kaitseb. Selle soetasin sirgendaja pärast. Oi mul on väga pro sirgendaja, kui juustest läbi tõmban, siis lausa aurab. Et mingi kuumuse vastane asi kuluks ära küll. Kiilakaks jään ma varsti niikuinii, ma lihtsalt üritan seda aega tiba pikendada ;). Uue saunarätiku ostsin ka. Juustele, spets rätik, et ei kuku peast ära. 99 penni maksis. Odavvvvv.
Muide, seal topi ja soki poes hakati mulle kliendikaarti pähe määrima. Tasuta oleks saanud ja olin siis nõus. Müüja läks jubedalt äksi täis. Pärast tuli välja, et ma oleks olnud tema esimene klient, kellele ta kaardi oleks andnud. Asjad läksid aga tsipa nihu, sest ma ei ole 12 kuud Inglismaal veel elanud, seetõttu ma seda ka ei saanud. Müüjast hakkas kahju. Tubli noor tüdruk oli ja ta läks nii kurvaks. Trampis jalgu ja mossitas (täpelt, mida mina oleks teinud :P). Nojah, aga mis ma teha saan. Ütlesin siis, et tulen järgmine aasta tema juurde kaarti vormistama ;).
Mõtlesin, et lähen ära koju. Juba paljas mõte autoga tagasi sõitmisest (kas ma mäletasin enam, kus ma olin ära keeranud just valguvooride juurest, et sinna parklasse üldse saada või? EI!) hirmutas nati. Teel parklast välja on sutsu enne ristmikku väike mägi ka. Loomulikult oli mul seal vaja seisma jääda ja siis käsipidurit vägistada, et jumala pärast tagumisele autole otsa ei vajuks. Ei vajunud :). Tagasisõit möödus suht valutult. Aistingute peale ma siis pöörasin ja tuli välja, et õigesse suunda. Tahtsin veel minna sellisesse poodi nagu Tesco. Pereema umbes seletas ka kus see on, kuid tema seletuse põhjal lõpetasin kuskil dead endis ja ma ei leidnudki seda poodi üles. Homme äkki ta sõidab minuga korra kaasa.
Aga koju ma jõudsin. Elusalt ja tervelt ja ei sõitnudki kellelegi otsa ja auto jäi ka terveks. Väga hea, võib teine kordki.
Varsti peaksid teised koju tulema ja me läheme välja sööma. Curryt. Yum yum. Kõht ongi juba jõle tühi.
2 comments:
Missa surid ära seal vahepeal või? Miks sa üldse midagi ei kirjuta? =P Kujuta ette, et on inimesi, kes actually loevad su blogi =D ;)
valguvoorid...:D
Post a Comment