1 Feb 2007

Positiivne

Ma olen oma perega ikka nii rahul. Vähemalt alati siis, kui mul vaba päev on ;) ning reegline on mul iga nädal 4 vaba päeva järjest. Täna käisime E-Bellale tema esimest koolivormi kampsunit ostmas. Sellises kaubamaja tüüpi kohas, kus kõik inimesed peale meie olid hallipäised. See pidi olema 55 and older kinda mall, mis meenutas väga mulle Ameerikalikku 55 and older communityt, millest ma ka kunagi oma blogis kirjutanud olen. Kunagi. Tegelikult oli see ju umbes kuu aega tagasi. Jaanuar on olnud pikim kuu mu elus. Ja nii nii palju on selle aja jookul juhtunud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Anyways, peale seda läksime kohvi jooma ning me rääkisime pikalt ja laialt pereisaga Londonist. Kohtadest, kus turistid eriti ei käi ning kus kohalikud chillivad. Ma tundsin, kuidas ta soovib mind aidata ja tahab, et ma tunneksin end nagu kodus ja mugavalt ja et mulle meeldiks siin. Rääkides sellest, hiljem autos ta mainis, et ta oleks mulle ääre peale San Fransiscost (kus ta viimased 4 päeva viibis) Starbucksi kohvi tassi toonud, et ma end rohkem kodusena tunneksin. Aga pärast, kui tal see meelde tuli, ei leidnud ta ühtegi Starbucksi enam.. there were no bloody Starbucks around. Uude majja tuleb meil ka suur kohvimasin, mis võimaldab vanilla ja muud lattet teha. Nad ise ei ole suuremad kohvijoodikud, aga kuna mina olen suht fänn, siis see andis neile viimase lükke see masin siiski soetada :).

Muide, ma märkisin mõned kohad, millest pereisa rääkis, oma telefoni ka ära. Näiteks Borough market, Soho, Carnaby street, tate mordern - see pidi super moodsa kunsti muuseum olema, Old Campton street, Brick lane, Ledeno market (dunt know if i spelled it right) - Iiris, oled sa nendest kohtadest midagi kuulnud?

Tänase päeva nael oli aga õhtuöök. Mina ise küpsetasin kartuleid, keetsin porgandeid ja brokkolit ja pereema valmitas kana. Oma vabal päeval tundus söögitegemine hoopiski mõnusam ja pereemaga sai nalja visatud ja jõle chill oli. Klaas veini söögi kõrvale ning algas poolteist tundi kestnud oleng. Ma tundsin eda täiesti võrdse pereliikmena, kes võis naljatada palju tahes ja öelda mida iganes. Isegi kui see tundub teistele unappropriate. E-Belsie togis jalgadega pereisa, mille peale too kostis: "Elsie darling, be careful with my balls", mis mu meelst oli hillarious. Pereema rääkis vahepeal telefonis inimesega, kes meile homme õhtusöögile tuleb. Persoon kuulis lapsi kilkamas ning oli imestunud, miks nad kell pool kaheksa veel voodis pole. Mis peale pereema vastas, et me pole veel poolt pudelit veinigi ära joonud, mis voodisse minekust sa veel räägid. Ning siis läks minul teine klaas. Praegu läheb kolmas. Hirmsasti tahaks välja minna. Jubedalt tahaks tantsida ja pidutseda. Loodetavasti varsti ka saab.

Jah, ma olen rahul. Ma arvan, et mul on vedanud. Nagu Tikker tihtipeale ütleb, elu on lill.

P.S. Otsustasin alates veebruarist fonti ja kolorit muuta. Kas on parem?

P.P.S. Vabandan kõikide kallite inimest ees, kelle vastu ma eile natuke tõre olin nende piltide pärast. Ma ütlesin asju, mida poleks tohtinud. Loodetavasti ei omanud ma eile bitchi kuulsust, sest tegelikult olen ma siiski suht tore tütarlaps ... (hmm, that might be alcohol speaking, lets believe its not)

:)

5 comments:

tikker said...

no kui sa juba küsid, siis minu meelest on parim font selline, mis ei ole bold ega kaldkirjas ning tume tekst heledal taustal. ja siis mulle meeldib veel justify (full) ehk siis et tekst oleks paremalt poolt ka sirge. aga mina olen perfektsionist ja täiuslikkusepede ja tegelikult on peamine siiski see, et sa üldse kirjutad, et ma ikka sinu eluga kursis oleks ja kaasa elada saaks.

väike vein aitab alati elu positiivsusele kaasa :D lihtsalt rõõm kuulda, et inimesed on eluga rahul. ma olen ka. praegusel hetkel vähemalt. aga hetk ongi oluline.

MariMurakas said...

Ma just mõtlesin, et italic on lahe .. :P kas ma kunagi ka ilma boldita kirjutan, vot see on juba kahtluse all :P

MariMurakas said...

Võtsin italicu maha. Hakkas närvidele käima ning mõlemalt poolt sirge näeb ka suht hea välja.

Anonymous said...

tate modern

MariMurakas said...

Parandatud. Aitäh anonüümne blogi lugeja :D

P.S. See tuletab mulle ikka ja jälle meelde, et tea, millest sa kirjutad, kui ei taha ämbrisse kukkuda. Piinlik on küll.