10 Apr 2007

Nii palju siis vabast nädalast...

Oeh

Lood on nüüd nii, et täna hommikul tuli kui paduvihm päikeselisest taevast, et kiiresti on vaja koristama hakata, sest homme tuleb keegi Mr. Mulonkohevaja meie preagust maja uutele potensiaalsetele rentnikele näitama ning selleks puhuks peab kõik särama. Mis tähendab seda, et mina veetin viimased 10 tundi seda maja läikima nühkides, tehes ära kõik tööd, mis ma tavaliselt oma kolme tööpäeva jooksul teen.

Aga vähemalt on tehtud. Ja ma ei kavatse lillegi liigutada kuni järgmise esmaspäevani, mil kõik jälle normaalne on. Lapsed lähevad tagasi kooli ja elu võib teada-tuntud rutiinis edasi minna. Praegu on küll selline tunne, nagu oleks põrgu kaamleid seljas tassinud, puhata tahaks ja lõõgastavat televiisorit ja shokolaadi. Rääkides viimasest, siis pühapäeval oli Easter a la Lihavõtted ;) eksole. Ning pereema kinikis mulle hiigelsuure shokolaadimuna. Ma ei raatsi seda ära süüa ning rahule ma ta vist jätangi, eriti veel võttes arvesse fakti, et seal pole isegi alkoholi sees.

Ladna, täna pidin telefonis kolm korda seletama, kus meie maja asub, sest aadressi järgi ei suudetud seda üles leida. Ega majadel meil jah numbreid pole, selle asemel kannavad nad erinevaid nimesi, mida muideks majaomanikud omal soovil vahetada millal iganes võivad. Enamused on Cottaged. Näiteks Flower Cottage, Green Grass Gottage, Horse Shoe Cottagejne .Kui tahad võid oma maja nimeks panna ka MineSaKaPerse - kedagi ei huvita. See selleks.

Ah jaa. Lilli käisin ka täna ostmas. Minu toas olevad kollased nelgid olid otsad andnud ning asemele sain punased tulbid. Päris ilusad on. Muide, kui siin lilli osta, siis tulevad nad koos sellise valge pulbriga, mis on nii öelda lille toit. Ma isegi ei tea, kas Eestis ka nii on, sest seal ma lilli tavaliselt ei ostnud. Siin on minust fänn saanud. Kui värskeid lilli toas ei ole, siis on kehvasti.

Kukil majas, kuskil seina sees, kuskil praos on meil herilase pesa. Täna korjasin akna laua pealt pinisejate laipu kokku. Ma ei tea miks, aga ma kardan surnud herilasi isegi rohkem kui elavaid. Kuna minu närvid mulle ikka midagi tähendavad ka, siis peale kolme herilase prügikasti viimist haarasin tolmuimeja ning ülejäänud herilased puhkavad rahus meie lillakas-kollase surra sees. Rahu nende põrmule.

Ma lausa naudin oma läpaka taga blogi kirjutamist. Kuidagi teist moodi on. Hea. Ei tahagi lõpetada, samas pole midagi enam kirjutada ka.

Oi, ma pean ikka ütlema, et pidin täna S`i eesti ühe telefoni kõne tegema, sest ta ei saanud ise hakkama :D

Muahahaa

No comments: