I want my car !!!
Autota elada on jube. Eriti veel siis, kui külas, kus sa elad, ei toimu ka mingisugust bussisõitu ning lähim rongijaam asub siiski tunni aja jalutuskäigu kaugusel. Auto fiasko sai alguse juba eelmisel pühapäeval.
Gea ning Enel olid mulle just külla tulnud. UKsse nädalaks ajaks. Sõitsin neile laupäeval Gatwicki lennujaama vastu ning juba siis tegi auto sutsu imelikku häält. Nagu midagi koliseks. Suuremat tähelepanu ma sellele ei pööranud, aga plaan S-le rääkida oli niikuinii.
Pühapäeval pidime siis Horshamisse sõitma ning umbes 5 minuti kaugusel kodust läks auto lolliks. Käis suur pauk, miski plahvatas kapotis ning hakkas suitsu välja ajama. Panin ohutuled peale ning parkisin tee äärde. Helistasin S-le, too soovitas mul vaikselt auto tagasi koju tuua. Sõitsin vist 25 miili tunnis, oi kuis kolises alles teine. Pärast tuli välja, et mootorist oli midagi alla kukkunud õli puuduse tõttu (vist). Ning masinat ootab mahakandmine. No ajastus ei saanud tõesti parem olla. Just siis, kui mul seda autot ikka suht hädasti ka õdede pärast vaja oli.
Suht kohe hakati mulle uut autot organiseerima, aga jah, siiamaani pole seda veel siin. Mitte, et m tegelikult kurdaks. Ega auto ostmine ei ole ju nii, et lähed poodi ja ostad. On vaja mingeid pabereid ajada, kindlustusi teha jms. Selline asi võtab aega ja eks ma ürita ka mõistev olla.
C. ning S. olid väga mõistvad ja toredad kogu selle jama juures. Nad maksid kinni mu takso ning rongi piletid ning sõidutasid meid ringi ka. Kolmapäeval rentisin Gatwicki lennujaamast endale mingi sinise Skoda, millega hiljem vastu posti sõitsin ning millega ma Horshamis ka 30 naelase parkimistrahvi sain (fakkkkkk). Neljapäeva hommikul pidin auto tagasi viima. Posti otsa sõitmisest midagi ei juhtunud õnneks.
Ja täna on siis pühapäev. Kõigi eelduste kohaselt peaksin ma homme uue auto juba saama. Ja veel suure auto. Aga vähemalt auto. Nii kohutav on olla, kui sa oled kinni kuskil ja liikuma ei saa. Täpselt nii, nagu ma viimased kaks päeva olnud olen. Nii oleks tahtnud randa sõita, sest ilmad on NII ilusad praegu. Aga mis siis ikka. Loodame, et läheb homme paremaks.
Ja teisipäeval tuleb Tabby ka külla :D
Gea ning Enel olid mulle just külla tulnud. UKsse nädalaks ajaks. Sõitsin neile laupäeval Gatwicki lennujaama vastu ning juba siis tegi auto sutsu imelikku häält. Nagu midagi koliseks. Suuremat tähelepanu ma sellele ei pööranud, aga plaan S-le rääkida oli niikuinii.
Pühapäeval pidime siis Horshamisse sõitma ning umbes 5 minuti kaugusel kodust läks auto lolliks. Käis suur pauk, miski plahvatas kapotis ning hakkas suitsu välja ajama. Panin ohutuled peale ning parkisin tee äärde. Helistasin S-le, too soovitas mul vaikselt auto tagasi koju tuua. Sõitsin vist 25 miili tunnis, oi kuis kolises alles teine. Pärast tuli välja, et mootorist oli midagi alla kukkunud õli puuduse tõttu (vist). Ning masinat ootab mahakandmine. No ajastus ei saanud tõesti parem olla. Just siis, kui mul seda autot ikka suht hädasti ka õdede pärast vaja oli.
Suht kohe hakati mulle uut autot organiseerima, aga jah, siiamaani pole seda veel siin. Mitte, et m tegelikult kurdaks. Ega auto ostmine ei ole ju nii, et lähed poodi ja ostad. On vaja mingeid pabereid ajada, kindlustusi teha jms. Selline asi võtab aega ja eks ma ürita ka mõistev olla.
C. ning S. olid väga mõistvad ja toredad kogu selle jama juures. Nad maksid kinni mu takso ning rongi piletid ning sõidutasid meid ringi ka. Kolmapäeval rentisin Gatwicki lennujaamast endale mingi sinise Skoda, millega hiljem vastu posti sõitsin ning millega ma Horshamis ka 30 naelase parkimistrahvi sain (fakkkkkk). Neljapäeva hommikul pidin auto tagasi viima. Posti otsa sõitmisest midagi ei juhtunud õnneks.
Ja täna on siis pühapäev. Kõigi eelduste kohaselt peaksin ma homme uue auto juba saama. Ja veel suure auto. Aga vähemalt auto. Nii kohutav on olla, kui sa oled kinni kuskil ja liikuma ei saa. Täpselt nii, nagu ma viimased kaks päeva olnud olen. Nii oleks tahtnud randa sõita, sest ilmad on NII ilusad praegu. Aga mis siis ikka. Loodame, et läheb homme paremaks.
Ja teisipäeval tuleb Tabby ka külla :D
No comments:
Post a Comment