Worry people ja pimedad autojuhid

Tegelikult on nüüd nii, et kaks ööd on möödunud ning ma ei ole Worry inimesi üldse padja alla pannudki. Olen ära unustanud ning oma muresid ma ka nendega jaganud ei ole. Võib-olla ma siis ei muretsegi. Ma täna õhtul proovin, mõned asjad oleks vaja ikkagi ära rääkida.

Eile andsin ühe E.le. Tema rääkis, et tema muretseb, et öösiti tulevad koletised ja imelikud hääled jms. Küsisin hommikul, kuda uni oli ja kas mured läinud. Ütles, et on küll läinud. Tahtis mehikese kooli võtta ning teistele ka näidata. Lubasin.

Ah, ma ei viitsi üldse tööle hakata täna. Peaks koristama lastetuba, aga no lihtsalt ei ole mingit tahtmist. Ei suuda end sundida ka, ei teagi, mida nüüd teha. Jätta lihtsalt koristamata lootes, et äkki hiljem tuleb tuju peale? Kui tungi ega tahtmist ei ole, siis ei tule sellest niikuinii midagi välja ning mind valdab pigem masendus, kui et rahulolu, et tuba on korras. Ah, suva sellega, küll ma pärast siis teen.

Kuulsin täna hommikul Inglismaa raadiost uudist Eesti kohta. Eesti politsei olevat eile kinni pidanud roolijoodiku, kes ei olnud mitte ainult purjus, vaid ka pime. Sõber olevat kõrval olnud ning juhendanud, kuhu sõitma peab ning ise oli ta enda kohta öelnud, et olgugi, et ta pime on, on ta päris hea autojuht. Mjah. Vaatasin korra delfisse ka, kuid ei suuda mina kõiki neid Volbriöö joodikute jutte läbi lugeda, et näha kas delfi sellest pajatab. Silma pealkira tõttu praegu igatahes ei hakanud. Aga jah, sellised uudised siis Inglismaa raadiost (ei mäleta, mis jaam see täpselt oli).