Juhtus nõnna...

... et läksin lastele kooli järgi ning kedagi koju ei toonudki.

...

Olllraaaait

1. Mida sa tegid 10 aasta eest?

Lõpetasin ka kaheksandat klassi. Mäletan, et tegin suulise geograafia eksami. Eksamipiletid olid ette antud ning mul oli põhjalikult selge ainult pilet number 2. Austraaliast. Loomulikult sain ma ka pileti number 2 ja oi, kus mul oli asju, millest rääkida. Viimane küsimus oli, et kus järgmised olümpiamängud toimuvad. Vastasin, et aastal 2000 Sydneys. Hiljem üks klassiõde küsis, et kuidas ma seda teadsin, et seda küll raamatus kirjas polnud. Ma ei vastanud selle peale mitte midagi.

Aga eksami sain viie ja emme tõi pärast shokolaadi :D.

Juuni kuus 10 aastat tagasi sõitsin ka Itaaliasse mõneks ajaks. Toredad ja muretud ajad olid :).

2. Viis asja "Vaja teha" nimekirjast?

1. Pakkida, pakkida, pakkida.
2. Julgus kokku võtta ning öelda, et ma lähen siit minema.
3. Oma CV ilusti korda teha või Danielale rohkem pinda käia, et ta minu eest seda teeks. Ta natuke on teinud ka. Talle actually meeldib CV'sid teha.
4. Uut töökohta on vaja otsida.
5. Kõik vajalikud pisi asjad siin ära teha, et saaks muretult homme Eestisse lennata.

3. Lemmiksnäkid?

Frubes - ehk siis jogurtid tuubis. Tavaliselt panen tuubid sügavkülma ning söön siis külmutatud jogurtit, mm

Shokolaad - alati üks mu lemmikutest olnud. Kinder bueno on vaieldamatult parim. Nüüd müüakse siin ka valge shokolaadiga kinderit, mis on eriti hea. Ja shokolaadi pingviinid muidugi.

Puuviljad meeldivad ka. Eriti mango ja honeydew, mis on siis mingit tüüpi melon. Viinamarjad juustuga läheb alla iga kell.

Porgandid majoneesi ja ketshupi kastmega.

Pistaatsia pähklid ka.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Maksaks Freestyle'i ära.

Elaks.

Reisiks natuke ja investeeriks haridusse ning oma kodu tahan ka !!!

P.S. Peangi minema homme poodi. Viimane kord ostsin naela eest lotopileti ning võitsin kaks naela. Tahan nüüd veel kahte piletit, äkki võidab rohkem.

5. Kohad, kus oled elanud?

Rakvere (Lepna), Tallinn, Washington DC, Nashville TN, London (Dorking/Ockley). Lühiajalisi kohti on veel olnud.

Blah vol 2

Tulin koju just. Kohe tahaks minema minna. Ma ei saa siin enam olla, ma tunnen end kohati nagu vangis. Ma võiksin ju öelda, et ma lähen minema, aga ma olen argpüks. Ma lihtsalt ei julge, sest see põhjustab neile ebamugavusi ja ma ei taha kellelegi midagi halvasti teha. Ja nii ma siis kannatan parem ise. Ma tean, et sellele peab lõpp tulema ja enne Eestisse tulekut üritan kõik ära öelda.

Mitte, et mul s****** siin läheks. Kõik on minu vastu kenad, lapsed on normaalsed, mulle antakse kõik kätte, mida tahan ja vajan. Keegi ei karju mu peale ega sõima mind. Aga niimoodi teiste inimeste kodus elada ma enam ei jaksa/taha/saa.

Ma tahan normaalset tööd, ma tahan tulla peale tööd koju ja olla kodus. Ma tahan, et mul oleks töö ja kodu eraldi. Ma tahan, et ma saaksin minna Daniela juurde, siis kui ma heaks arvan ja ma tahan, et ma teeniks rohkem raha. Ma tahan, et ma võiksin teha, mida tahan, millal tahan.

Aitab, aitab! Thats enough!!! Kohe lähen ütlen, et nad võivad mind siin hoida nii kaua, kui neil vaja on, kuid siis lähen minema.

EDIT: Eh, arvate, et läksin või? Ei. Aga enne reede õhtut saab see tehtud. Luban teile, mis tähtsam, luban iseendale. Aeg on hakata endale elama.

Blah

Vaatan, et juba jälle umbes nädal möödas ning ma pole mitte midagi viitsinud kirjutada. Polegi millestki kirjutada, midagi ei toimu. Elan viimasel ajal kolm päeva kodus ning neli päeva Daniela juures ehk siis kolm päeva töötan ja neli päeva olen niisama. Eks me teeme igasugu asju ka pidevalt, aga ikkagi pole nagu millestki kirjutada. Vaikselt üritan siin praegu raha säästa, seetõttu ei käigi vist kuskil eriti. Telefoni arve oli see kuu 65 naela, blah. Nüüd peaks aga normaalseks minema ja maksimum iga kuu 35 naela, seal hulgas siis tasuta sõnumid ning 600 tasuta kõneminutit. Parima tahtmise juures ei õnnestu mul vist 600 minutit kuus rääkida, oleks pidanud odavama paketi võtma, aga enam ei saa muuta ka. Blah.

Tegelikult tahaksin ma üldse välja kolida ja uut tööd ja uut korterit. Varsti. Kolme nädala pärast tulen Eestisse. Tahaks juba täna tulla. Kohe ja praegu. Blah. Täna tuleb M. ja E. sõbranna meile sleepoverile. Ta on mesilaste ning muude hammustajate vastu allergiline ning hommikul rääkisin tema emaga pikalt, mida siis tegema peab, kui laps enam äkki hingata ei saa. Olen natuke närvis sellepärast, aga loodetavasti midagi ei juhtu. Pean neil lihtsalt rohkem silma peal hoidma. M. ja E. on juba suured ning neil lasen päris tihti teha, mis iganes nad tahavad ja ei käi neil iga minut järel ega uuri, millega nad tegelevad. Tehku, mis tahavad.

Pangast pole mulle mu money transfer kaarti ikka veel saadetud. Kui järgmine nädal ka ei tule, siis peab minema häält tõstma ja uurima, mis toimub. Tegelt võiks ju helistada ka, kuid siis nad küsivad mu käest igasugu salasõnu ja koode, mis ma neile poolteist aastat tagasi andsin, kuid ma ei mäleta ju enam !!! Ise kohale minna on kõige kindlam, kuigi I so dont need that hassle.

Näete, läkski blogi kirjutamise tung üle juba. Lähen joon teed. Avastasin, et meil on huvitavaid mango-kaneeli ning mustika-vanilla teesid. Mmmm. Küpsist ka kõrvale ning siis juba ongi parem olla :D.