Nüüd ma hakkan raudselt tihedamini kirjutama.
Sattusin täna oma sitemeter'i peale ning klikkisin mõnele lingile, mis mu enda blogi vanadele postituste juurde viis. Nii tore oli lugeda, lugesin halloweeni peaost ja kassidest ja tüdrukutest, kui nad veel väikesed olid. Jah, lapsed on nüüd ju 7 ja 8, mitte enam 4 ja 5. Paar päeva tagasi vaatasin ka vanu pilte neist, küll aeg on ikka lendanud. Aga point on selles, et viimased 7, 8, 9 kuud pole ma erilist midagi kirjutanud ja sellepärast pole tulevikus ka midagi lugeda ning see teeb sutsu kurvaks. Niisiis, hakkan raudselt nüüd uuesti kirjutama. Iga päev, kui suudan. Isegi siis, kui midagi öelda pole :D
Täna on pühapäev ning erilisi plaane pole. Lesin niisama kodus, võib-olla lähen hiljem välja, päris ilus ilm on, kuigi külm. Sügis tuleb ja varsti peab kampsunid ja villased sokid välja otsima. Millegi pärast mul on jalgadel kogu aeg nii külm ja sõrmeotsad külmetavad ka. Brr. Eile käisime väljas posh'is restoranis söömas. Ammu pole kuskil sellises kohas käinud ja ootused olid suured. Itaalis resto oli ja tahtsin midagi itaalialikku ka süüa. Alustuseks võtsin seeni ricotta juustuga, Daniela sõi antipastot ja veel jagasime grillitud krevette. Seened olid head, aga krevettid olid külmad ja maitsesid nagu kumm. Yuck. Siis tellisin lasanjet, mis oli kõige vastikum lasanje, mida ma eales söönud olen. Pasta oli vastik ja bolognese kaste oli maitsetu. Dani vanaema ja ema teevad ikka kõige paremat lasanjet, ei anna võrrelda absoluutselt. Igal juhul midagi sellist ma enam kunagi ei telli. Pärast saime Shereeni ja Ianiga kokku kohalikus pubis ja jõin mingit puuvilja maitselist siidrit (Jaques oli vist), mis oli päris hea, pidades silmas fakti, et siidrid siinmaal tavaliselt ilma mustsõrtra siirupita kuskile ei kõlba.
Eile otsustasin ka, et peaks oma diktsiooni kallal natuke töötama. Üritati mulle õpetada, kuidas korralikult hääldada CHerry ja Jerry ja CHeese ja Jeans. No mul ei tule välja. Cherry ja Jerry kõlavad minu suus täiesti ühtemoodi. Eestlased proovige. Äkki ma ei ole ainuke, kes sellega hakkama ei saa. Aga eks ma harjutan, kunagi peab ju välja tulema. Inglased muidugi arvavad, et aksent on nunnu, et see teeb su unikaalseks, ma leian, et ma pigem tahaks rääkida, nagu nemad. Proovida ju võib.
Tööl on muidu kõik ok, ikka vanaviisi, varsti algab kooli vaheaeg, loodetavasti lähevad nad kuskile puhkama ja mul on nädal vaba. Igaks juhuks ma hinge kinni ei hoia. E. on viimasel ajal hommikuti palju õnnelikum, ei ole enam pahur, nagu vana mees ja isegi naeratab. M. käib meil nüüd neljapäeviti funky gym's, mis on nagu aeroobika jms lastele. Kolmapäeviti on nad mõlemad step tantsus ja teisipäeviti balletis. Eelmine aasta õppis M kitarri, aga praegu ta enam seda ei tee, uuest aastats vist uuesti. Nii, et kõik on hästi.
Ja ei saa ju mainimatta jätta, et Tikker on Londonis tagasi ja varsti saab ehk külla minna ja Ellenit näha :D. Londonisse pole päris kaua aega sattunud, viimati vist käisin siis, kui Rose'i ja Zoe'ga kuksil galeriis käisime, mis oli juulis. Brightonisse pole ka sattunud, reisin siin ainult Dorking-Epsom-Sutton vahel. Suttonis käime Dani ema või vanaema juures tavaliselt pühapäeviti söömas, raha meil kummalgil ju eriti pole ning võtame seda kui tasuta einet :D.
Aitab kah praeguseks, vaatan nüüd natuke X-factorit. Mmmm, Cheryl Cole :D.
Täna on pühapäev ning erilisi plaane pole. Lesin niisama kodus, võib-olla lähen hiljem välja, päris ilus ilm on, kuigi külm. Sügis tuleb ja varsti peab kampsunid ja villased sokid välja otsima. Millegi pärast mul on jalgadel kogu aeg nii külm ja sõrmeotsad külmetavad ka. Brr. Eile käisime väljas posh'is restoranis söömas. Ammu pole kuskil sellises kohas käinud ja ootused olid suured. Itaalis resto oli ja tahtsin midagi itaalialikku ka süüa. Alustuseks võtsin seeni ricotta juustuga, Daniela sõi antipastot ja veel jagasime grillitud krevette. Seened olid head, aga krevettid olid külmad ja maitsesid nagu kumm. Yuck. Siis tellisin lasanjet, mis oli kõige vastikum lasanje, mida ma eales söönud olen. Pasta oli vastik ja bolognese kaste oli maitsetu. Dani vanaema ja ema teevad ikka kõige paremat lasanjet, ei anna võrrelda absoluutselt. Igal juhul midagi sellist ma enam kunagi ei telli. Pärast saime Shereeni ja Ianiga kokku kohalikus pubis ja jõin mingit puuvilja maitselist siidrit (Jaques oli vist), mis oli päris hea, pidades silmas fakti, et siidrid siinmaal tavaliselt ilma mustsõrtra siirupita kuskile ei kõlba.
Eile otsustasin ka, et peaks oma diktsiooni kallal natuke töötama. Üritati mulle õpetada, kuidas korralikult hääldada CHerry ja Jerry ja CHeese ja Jeans. No mul ei tule välja. Cherry ja Jerry kõlavad minu suus täiesti ühtemoodi. Eestlased proovige. Äkki ma ei ole ainuke, kes sellega hakkama ei saa. Aga eks ma harjutan, kunagi peab ju välja tulema. Inglased muidugi arvavad, et aksent on nunnu, et see teeb su unikaalseks, ma leian, et ma pigem tahaks rääkida, nagu nemad. Proovida ju võib.
Tööl on muidu kõik ok, ikka vanaviisi, varsti algab kooli vaheaeg, loodetavasti lähevad nad kuskile puhkama ja mul on nädal vaba. Igaks juhuks ma hinge kinni ei hoia. E. on viimasel ajal hommikuti palju õnnelikum, ei ole enam pahur, nagu vana mees ja isegi naeratab. M. käib meil nüüd neljapäeviti funky gym's, mis on nagu aeroobika jms lastele. Kolmapäeviti on nad mõlemad step tantsus ja teisipäeviti balletis. Eelmine aasta õppis M kitarri, aga praegu ta enam seda ei tee, uuest aastats vist uuesti. Nii, et kõik on hästi.
Ja ei saa ju mainimatta jätta, et Tikker on Londonis tagasi ja varsti saab ehk külla minna ja Ellenit näha :D. Londonisse pole päris kaua aega sattunud, viimati vist käisin siis, kui Rose'i ja Zoe'ga kuksil galeriis käisime, mis oli juulis. Brightonisse pole ka sattunud, reisin siin ainult Dorking-Epsom-Sutton vahel. Suttonis käime Dani ema või vanaema juures tavaliselt pühapäeviti söömas, raha meil kummalgil ju eriti pole ning võtame seda kui tasuta einet :D.
Aitab kah praeguseks, vaatan nüüd natuke X-factorit. Mmmm, Cheryl Cole :D.
No comments:
Post a Comment