Blahhh

Ma arvasin, et kui algab kool, siis saab vana rutiini tagasi ja kõik on jälle parem. Tegelikult on hoopis hullem. Olgugi, et suvel on türdukud terve päeva minuga ning teoreetiliselt peaks töö kiirem olema, eelistan ma iga kell asja võtta rahulikult, mitte joosta ringi 24/7.

Hommikul ärkasin pool 7 ja läksin neid üles äratama. Loomulikult oli E pahur, olgugi, et eile lubas heas tujus olla, aga see selleks. Edasi olin nagu orav rattas, et õigeks ajaks kahte erinevasse kooli jõuda. Esimene päev, kuid ikka jäime hiljaks :D. Tagatipuks sadas veel vihma ka. Kui koju jõudisn, avastasin, et nii palju on teha ja aega ei olegi terve päev, vaid ainult kella kaheni. Ma olen harjunud, et ma siin toimetan rahulikult ja omas tempos, aga täna tuli meelde, kuidas ma kogu aeg kiirustan. Reedeti tavaliselt on vaiksem, homme ei ole. Varsti kohe oligi kell kaks ja jõin tassi kohvi enne tüdrukutele järgi minemist. Jälle sadas vihma ja juuksed läksid lokki. Kui E klassist välja jalutas hakkas ta paluma ja manguma, et kas talle võib keegi sõbranna külla tulla. Eelmine aasta ta palus ja mangus IGA jumala päev ja nüüd hakkab see jama ka veel pihta. Mul ei ole ta sõbrannade vastu midagi, aga kui E'l keegi külas on ja M'l ei ole, siis nad ainult kaklevad ning meil on kokku lepitud, et me nii impulsiivselt kedagi külla ei kutsu, et lepime kokku järgmiseks päevaks/nädalaks, et siis on aega M'le ka midagi organiseerida. Aga E absoluutselt aru sellest ei saa ja ikkagi iga päev peale kooli see nutmine käib. Andsin täna järele ning ütlesin, et las see sõbranna siis tuleb külla. Poole tunni pärast tõin M koolist ära ning õnneks said nad täna ilusti läbi. Homme hommikul aga ütlen E'le, et täna ei tule kedagi külla, et ärgu ta isegi mõelgu selle peale :D. Jah, suvi võiks tagasi tulla, siis saab magada vähemalt kaheksani ning kuskile ei ole kiiret :)

Kell hakkab kümme saama ning ma lähen vaatan sutsu Big Brotherit. Ikkagi viimane nädal. Homme veel tööle ja homme õhtul välja. Eks näis, millal uuesti kirjutan.