12 Feb 2007

Tere hommikust!

Ai ai - kurk valutab nii hirmsasti. Neelata ei saa, öösel ei saanud hingata ka. Miks miks miks? Valus valus, appi appi *trambib jalgu*, tahaks pai :(

*Imeb neo angiini tabletti*

Nädalavahetusega on hüvasti jäetud. London suutis jälle meeldivalt üllatada. Järgmine nädalavahetus ma sinna vast ei sõida, hoiaks raha natuke kokku ja ega mul enam öömaja ka pole. Ja kodus oma voodis on ikka kõige parem magada. Üleüldse peaks natuke siinsete inimestega ka suhtlema. Maja vastas pubis töötavad kohalikud noored. Võtan plaani tutvuse sobitamise.

Aga räägime siis nädalavahetusest. Reedel külastas meie maakodu Iiris. Ma ei hakka kirjutama, mis kõik toimus, Iiris oma blogis mingis mõttes juba kirjutas. Ja ma ei taha, et inimestel, kes meie mõlemi blogi loevad, igav oleks. Need, kes ainult minu omal silma peal hoiavad (ka need meeletud inimesed Hiinast), saavad end toimuvaga kurssi viia siit.

Laupäeva pärastlõunal peale hobuseid sõitsime rongiga Londoni poole. Aitasin Iirisel kohvrid tema uude koju viia ning siis sain Kantersiga kokku. Jap jap yes yes, Kanters tuli Londonisse !!! Läksime sööma. Ühte Itaalia tüüpi restosse. Suht väike koht oli, kuid mugav ja hubane. Väljas hakkas vaikselt hämarduma ning ettekandjad kustutasid tuled ning süütasid kõikidel laudadel küünlad. o0o romantika. Söök oli ka hea. Mina sõin kana ja kartuliputru ning Kanters mereandide pastat. Mõlemad rüüpasime õlut ka kõrvale. Hiljem kui ära hakkasime minema, aitas viisakas türklane mulle isegi jaki selga. Väga pro ja meeldiv koht oli. Kahju, et ma nime ei mäleta :(

Ma sain Norrast kingituse! Trolli. Sellise nunnu ja pika ninaga ja sassis juustega. No tõesõna, armsamat elukat annab ikka otsida. Kantersile suur aitäh!

Kõhud täis läksime shoppingule. Kondasime poodides ja ma päris huviga vaatsin ringi meesteosakondades. Kunagi pole mul olnud põhjust sinna sattuda, arvatavasti enam kunagi ei tule ka, aga meestele tehakse ikka ka päris ägedaid riideid ja kingi. Endale muidugi ei ostaks, aga kellelegi kingituseks v-olla küll.

Kell hakkas pool kaheksa saama ning mu kaaslane jättis mind üksi :P. Pidi kuskile õhtusöögile minema. Mina seadsis sammud Kay korteri poole, et natuke puhata ja pärast Iirisega kokku saada, et Camden Towni jõlkuma minna. Öösel on seal tõesti kahtlane. Vihma hakkas sadama ja mul olid lahtised kingad. Eks ma sealt vist selle külmetuse endale külge saingi. Äkki tuli ilge koogi isu. Astusime sisse päris mitmesse söögikohta, kuid kuskil ei serveeritud magustoitu. Ma päris vihastasin ning lõpuks lõpetasime MacDonaldsis, kus ma endale "Hot" Apple pie ning hot chocolate`i ostsin. No see õunapirukas polnud isegi leige. Külm oli.

Umbes pool 12 Kanters helistas ning me pidime uuesti kesklinnas kokku saama, et klubisse minna. Alguses oli plaanis minna techno peole, mingi tüübiga, keda Kanters eelmine õhtu kohanud oli. Paraku ei suvatsenud too oma telefonile enam vastata ning me olime lihtsalt kahekesi. Kondasime mööda Oxford Streeti ja Sohot, kuid kuidagi vaikne oli. Inimesi ei liikunud ning võhikud nagu me oleme, polnud meil õrna aimugi kuhu minna. Haarasime tänava peale velotakso (omaette kogemus sellega mööda Londonit sõita) ning teatasime, et meil on nüüd vaja kuskile klubisse minna, et las viigu meid sinna. 10 naela eest siis sõidutati meid piirkonda, kus oli päris palju klubisid. Esimene, kuhu sisse tahtsime minna, oli ainult liikmetele. Tere hommikust! Teise klubisse lasti meid sisse. Pilet 10 naela (röövimine). Rahvast oli kui murdu. Klubi nimi Strawberry Moon. Mulle hakkas seal kohe meeldima. Kõik inimesed olid kohalikud, korralikult riides ja muusika istus ka. Haarasime endale joogid ning seisime trepi peale. Hea vaade oli. Kanters teatas mingi hetk, et tal on igav. Ma vastu, et joo rohkem ja me ei lähe veel kuhugi. Tema jõigi rohkem ning lõpetasime siiski tantsupõrandal. Enam igav ei olnud. Lõbus oli. Sinna võiks teine kordki minna.

Klubi pandi kell 3 kinni. Kui läksime jopesid ära tooma, kohtasime suurt mustanahalist turvat, kes meiega vene keeles rääkis. Küsimusele, kuidas ta vene keelt oskab, kostis too, et oli Venemaal agent. Ma ei saanud täpselt aru, mis agent täpselt. KGB? :P

*Võtab imemiseks teise neo angiini*

Umbes kell pool neli hakkasin siis kodu (Kay korteri) poole liikuma. Sutsu kiireks läks ka, sest bussipilet kestis mul kella neljani. Leppisime Kantersiga kokku, et märtsis teeme veel Londonis möllu ja et aprillis v-olla Eestisse. Aga vot ma pole üldse kindel, kas sellest Eesti plaanist midagi välja tuleb, mis sest, et nad elu pidu Tartus korraldavad. Elame-näeme.

Pühapäeval pidime Iirisega hindurajooni kolama minema. Poole tee peal silmas ta aga tuttavad tänavat, kus kuulduste järgi pidi olema vene pood. Seal me siis lõpetasimegi. Oi kus leidsime häid asju. Karumsi kohukesi, musta leiba, pelmeene, õiget hapukoort, sprotte, suitsuvorsti jms. Hindurajoon oli meelest läinud ning kiirustasime tagasi koju pelmeeni piknikku pidama. Hiljem enam välja ei läinud. Üritasin vara magama minna, sest kurk hakkas valutama. Visklesin voodis oma poolteist tunni, kuni äkki hakkasin suht hullult köhima ning ei saanud enam hingata. Läkastasin tykk aega. Lõpuks andis kurk rahu ning ma istusin lihtsalt voodis. Unest polnud raasugi järel ning otsustasin hoopis mingit filmi vaatama hakata. Leidin riiulist filmi "Ehast koiduni". Hea hea film on. Ma olen seda kunagi varem ka näinud, aga ikka oli hea. Köhimine taandus ning jäin lõpuks magama. Magasin kella poole12ni.

Hommikul rääkisin Iirisega MSNis ja saime täna kella kahe aeg kino juures kokku. Kurtsin oma kurba kurgu valu ning läksime Starbucksi kovhile. Sõin mega head kohupiima mustika kooki ning kohv mõjus ka hästi. Rääkisime niisama juttu, kuni ta oma lastele kooli järgi pidi minema. Ma lippasin Oxfordi H&M`i et selle kuramuse kampsuni küljest teile juba tuttav tobe magnet ära saada. Sain ka. Oi seal H&Mis on üks ilus jakk. 20 naela plekib, aga mul oli raha suht otsas ja ega mul eriti õhukest jakki praegu vaja ka ei ole. Kui see paari nädala pärast veel müügis on, siis ostan vast ära ka.

Sõitsin Victoriasse ja sealt rongiga koju. Liiklus oli kohutav. Tipp-tund ja ummikud igal pool. Tavaliselt sõidan rongijaamast koju 15 minutit. Seekord 40. Jõin kaks tassi teed, kurguvalu läheb aga aina hullemaks. Täna sadas terve päeva vihma ning jällegi olid mul lahtised kingad. Pereema rääkis, et tal on olnud horrible day. Mingid asjad läksid tal katki ja pea valutab. Kahju hakkas. Otsustasin siis ise lastele söögi teha ning köögi ära koristada ja saatsin ta puhkama. Päeva ajal küpsetasin nad banana breadi. Jube hea oli.

*Võtab kolmanda neo angiini*

Hiljem tulin siis oma tuppa ära. Käisin vannis ja lakkisin küüsi. Telekas mängib ja varsti peaks Americas Next Top Model brand new eppisode hakkama. Ma ei tea, mis hooaeg neil siin pragu on, võimalik, et ma olen seda osa juba näinud. Aga vaataks ikkagi.

Pask, neelamine on ikka jõle valus. Lapsed - ärge käige vihmaga lahtiste kingadega. Jääte haigeks ja siis on sitt. Mul on sitt olla praegu. Söön oma viimase kohukese ära ning seejärel püüan neelamist vältida ja magama jääda. Äkki on homme parem.

Cheers!

3 comments:

Smaragd said...

Tohhoo tonti, selle sissekande pikkus on ikka ... pikk. =D Sa oled stiili vahantud või?=P Aga öömaja sad sa ikka, vb mitte jah, see nv, aga üldises plaanis. =) Kui sul Kay seltskonna vastu midagi ei ole. =)

Unknown said...

a see vunts söögikoht asus Berwick Street`l

tikker said...

kesse krt käib lahtiste kingadega VEEBRUARIS ringi ja siis imestab, kui hiljem haige on :D

PS. samad sõnad harja kohta. keegi võiks mulle sellise mütsi disainida, mida harjaga kanda saaks. siis oleks ma ka ehk terveks jäänud...