Lee Evans ja muud loomad

Pühapäeval käisime Lee Evansit Epsomis vaatamas. Polegi kunagi sellisel üritusel käinud, kuid väga meeldis. Kohati oli ta lausa hirmnaljakas ja olgugi, et mõnikord jääb see briti huumor eestlastele arusaamatuks, ei suutnud keegi meist naeru kolm tundi järjest pidada ning peale seda naersime lõputult ka kaks päeva järjest. Ma siin kirjeldama ei hakka, mida ta siis tegi jms, kuid panen ühe lühikese klipi üles, vaadake ise ning kui huvi pakub, siis youtube's on neid klippe palju palju.



Hetkel on meie naispere Itaalias. S. oli ka, aga ta tuli eile koju. Ma pidin ta lennujaamast peale võtma ning pick up-drop off sektsioonis ei tohi parkida ja oodata. Politsei ajas mu sealt minema. Siis ma tiirutasin edasi tagasi, kuni S. ükskord lennujaamast välja tuli. Kolm korda ta helistas enne seda ja ütles "Im still waiting for my fucking bag", irw. Mulle tegi see ainult nalja. Kogu see Itaalias asi tähendas mulle seda, et lastega töötama see nädal üldse ei pidanud. Palka tahtsin siiski saada ning seetõttu olin nõus majas paar asja tegema. Samas ma olin nii laisk. Tegelikult olen laisk olnud juba paar viimast nädalat, mul on puhkust vaja ning varsti puhkangi.

See nädal on telekast iga päev "Brittans got talent" semifinaalid. Ma olen viimased neli päeva seda vaadanud ja talent on täitsa olemas. Minu lemmikud on Kate ja Gin, nii et laupäeva õhtul kõik hääletage tema poolt !!! Heheeee.





Täna õhtul läheme Sex and the City filmi vaatama, ei jõua ära oodata. Ma ainult ei tea, mis kell ma minna saan, olgugi, et täna on töö päev, kuigi ma ei tööta, pean ma ikka kodus istuma, sest..

esiteks: meil mingi tyyp parandab aknaid siin praegu

teiseks: ma pean Marley loomaarstile viima (ta kakles eile ja nägu täitsa lõhki :-s)

kolmandaks: steve on vaja pärast rongijaama viia vanale autole järgi, sest koju tuleb ta täna järjekordeslt uue autoga.

Eks ma siis istu ja chilli siin niisama.

U can razzle dazzle my fantazmagazzle

Vaatasin seda superstaari just, aga kui staari pole, siis ei ole.. Oleks pidanud ikka ise sinna saatesse minema, hahaaaa :D

Muide, siin maal näidatakse kinos ka reklaami enne filmi algust. Mitte lihtsalt mingit treilerit varsti välja tulevast filmist, vaid sulaselget reklaami, mida telekast ei tule. Ühte reklaami ma lausa ootan iga kord, kui kinno lähen. Mu meelest on see lihtsalt niiii naljakas. Tegemist siis Orange.co.uk reklaamiga, mis julgustab inimesi mobiiltelefone välja lülitama enne filmi algust. (Orange on telefonioperaator, nagu Eestis EMT, Elisa jms)

Olen laps...

... ja siis kui tahan hüppan hüppenööriga, vot !!!

Pangast, mähkmetest ja pusle nätsust..

Käisin täna päevitamas. 7 minutit. Siis hakkas nii palav, et pidin tuppa tagasi tulema. Homme veel viimane tööpäev ning nädalavahetuse veedan arvatavasti kuskil pargis. Pühapäeval pean Dorkingusse mõneks tunniks tulema, sest lubasin lastele, et lähen nendega LazyTown'i vaatama. Nad tulevad meile siia esinema.

Tegelikult tahtsin pangas käigust veel kirjutada... Ma upgradesin oma tavalise classic accounti silveriks. Sellga kaasnes hunnik igasugu benefitte:

1. Mobiiltelefoni kindlustus. Mu uus telefon ju alles paar nädalat vana ning tore teada, et kui ära varastatakse või kui ära kaotan, siis ei pea ma seda ise kinni maksma. Eriti veel nüüd, kui olen lepinguline klient ja telefoni ma sain ju tasuta.

2. European Travel Insurance. Kehtib 22 päeva korraga ja ykskõik mitu reisi aastas. Kui Eestisse tulen, olen kindlustatud. Ma pole kunagi nende reisikindlustustega nii väga jamanud. Viimati lasin end kindlustada, kui Ameerikas käisin, siis läks see kuu aega maksma umbes 2000 krooni. Inglismaale kui tulin, siis saatsin kindlustuse kuu peale. Ja nüüd olen kindlustatud, kui Eestisse tulen, hehe.. Keeruline, kuid mõnus :D.

3. Identity protection. Nojah, mida see täpselt tähendab, eks sellesse süvenen siis, kui keegi tõesti peaks mu identideedi ära varastama.

4. Money transfer card. Ehk see on siis selline kaart, millega saab raha ühest riigist teise hõlpsasti kanda. Tavaliselt nad võtavad selle eest 20 naela (online rahvusvahelist teenust nad üldse ei paku) ja käsivad sul pabereid täita ning aega läheb ka lõputult, aga money transfer kaardile saad raha peale panna, kaardi ära saata ning teine inimene saab selle kaardiga raha välja võtta. Ma saadan selle kaardi varsti emale ma arvan, saab sealt mu raha kätte ning hakkab mu Freestyle laenu maksma, muahahaaaa.

5. Krediitkaart. Nujah, Inglismaa pank tahtis mulle hirmsast krediitkaarti anda, ütlesid, et see näitab panga usaldust ning tõstab mu credit reitingut, et kui ma kunagi tahan maja/korterit osta, siis pean morgage't võtma ja mida parem credit reiting, seda parem. Las siis olla.. kahtlene, et ma seda kunagi kasutama hakkan, v.a siis kui on emergency. Eestisse vaja kiirelt lennupiletied vms vaja osta, siis on raha vähemalt olemas. Oeh, mul on neid krediitkaarte rohkem, kui tavalisi kaarte. Eestis on kaks, siin on yks, Ameerikas on yks. Seda viimast ma pole ammu ammu enam kasutanud. Igal pool maailmas reiting aina tõuseb, irw. Tegelt tahaks neist kõikidest lahti saada.

6. Midagi oli vist veel... aga ma ei mäleta. Uue debit kaardi sain ka muidugi. Samasuguse hobusega nagu sul, Tikker. :D

Sellised lood siis pangast.

Nädalavahetusel käisime Londonis. Nägime korra Tikrit Camdenis ning hiljem tuli Iiris meiega tantsulkatama. Umbes kella 1 ajal öösel, läksid osad inimesed hulluks ning otsustasid minna poodi tite mähkmeid ostma. Pool klubi oli pärast mähkmeid täis.

Kit, Claire ja Gemma poseerivad.

Sõber taksojuht tõi meid pärast 40 naela eest koju. Meid oli kolm tükki ning Londoni kesklinnast Epsomisse on ikka päris pikk maa.

Esmaspäeva koha pealt on mul mäluauk. Ei mäleta, mis me esmaspäeval tegime. Teisipäeval käisime söömas neljakesi. Mina, Daniela, Jantina ja Shereen. Proovisime uut Mehhiko restorani, päris hea oli. Ma sõin kyll BBQ ribisid, aga ikkagi oli hea.

C. tuli mulle õhtul rongijaama järgi täiesti uue autoga. Me vahetame siin autosid, nagu mõni vahetab sokke. Ma täna koristasin oma autot. Käisin tolmuimejaga üle ja puha. Teine lausa särab seespoolt, tahaks juba sõitma minna :D.

C. käis täna Hello Kitty poes ja tõi kõikidele lastele kingitused. Mulle ka :D.


Tegemist Hello Kitty pusle nätsuga. Maitseb nagu Hubba Bubba. Hea on. Aitäh :D.

Udupeasus ja paanika

Tänast sissekannet alustame sellega, et eile oli väljas ilus päikesepaisteline ilm. Nagu brittidele kombeks (mitte, et ma end inglaseks peaks, kuid nende käitumismaneerid liimivad end kõvast kõvasti supper attackiga külge) olid kõik õues lühikeste pükste ning plätudega. Nii väga soe ei olnudki, ometigi PIDI hilpharaka moodi end riide panema. Ma plätusid jalga ei pannud, kuid jätsin jope koju kui välja läksin.

Kuna polnud jopet, polnud jope taskut ka. Toppisin telefoni ning õhukese rahakoti vajaminevate dokustaatidega pükste tasku ning läksin lastele kooli järgi. See oli viimane kord, kui ma oma rahakotti nägin...

Mitu tundi hiljem, kui juba öö oli ning keegi enam plätudega õues ei liikunud, avastasin, et ohooo, rahakotti ei olegi enam taskus.

Vaikus.

Mõtle Liis, mõtle.. kuhu sa selle panid ja kus sa seda viimati nägid..

Mõtle rahulikult..

Nägingi viimati siis, kui taskusse panin ning edasi on mäluauk.

Seejärel hakkasin juba natuke närvi minema ja pöörasin toa pahupidi, laamendasin köögis ja mängutoas (lapsed magasid samal ajal) ning jooksin pesuväel autosse, et äkki on kuskil istme vahel.

Suur taskulamp käes vaatasin kõik võimalikud praod üle ja mida pole, seda pole..

Mis mul rahakotis üldse oli? Eesti juhiluba, ID kaart, pangakaart, young persons railcard, AA auto kindlustuskaart ja Boots'i kliendikaart, mis tegelikult pole üldse olulind, suva sellega... aga...

Kus mu pass on ?

Rahakotis seda kindlasti polnud, aga kus ta on? Otsin, otsin, ei leia seda ka enam ... !!!

Paanika..

Mul ei ole enam mitte ühtegi isikuttõendavat dokumenti..

Ei ole juhiluba, ma ei saa enam autoga sõita, ID kaarti ei ole, passi pole ammugist mitte.. Ma jään siia riiki igaveseks ning ei saa siit kunagi minema. Keegi nüüd varastab mu identiteedi ka ära ning hakkab minu nimele minu passi ja pangakaardiga igasugu võlge võtma ja maju ostma ning siis jäljetult kaob. Selleks ajaks on keegi Eestist saatnud mulle sünnitunnistuse vms, millega ehk saab tõestada, kes ma olen ning siis hakkan mina oma identideeti tagasi nõudma ja siis mind pannakse ebaõiglaselt vangi, sest tegelikult olen ma juba 10 inimest ära tapnud ja minu DNA leiti ka sündmuskohalt, sest ka see varastati ära !!!

Päris tõsiselt käisid sellised mõtted peast läbi.

Lõpuks rahunesin siiski maha ning helistasin panka ja lasin kaardi blokeerida. Tädil, kes minuga rääkis, oli jube jube aksent, mitte midagi aru ei saanud ja ma siis korrutasin yes ja yes igale asjale, mine tea nüüd, millega ma nõustusin. Järgmise nädala alguses saadetakse uus kaart.

Aga kui kaart nüüd kinni on, peab panka minema, sest raha oleks ikkagi vaja ju. Nädalavahetus ees. Londonisse ka vaja minna, ei ei saa ilma rahata.

Otsustasin, et kui viin lapsed kooli järgmine päev, siis käin pangast läbi...

Enne magamaminekut panin tõepoolest worry people'd padja alla. Lõpuks oli olemas see suur mure, mida nad oodanud olin, et ma räägiks, et saaks minu padja all tududa ning mure ära võtta.

Tõstin padja üles... Seal see pass oligi. No vähemalt selle leidsin üles.

Kui üles ärkasin oli kuidagi kergem hingata, kui mure oli alles. Täpselt sinnamaani, kuni lastega autosse läksime... Musta autoratta juures maas oli minu must rahakott !!!

Ma kriiskasin, ma karjusin, ma hüppasin üles ja alla ja paremale ja vasakule. Ma tänasin Jumalat ning kõiki loomi ja taimi siin maa peal. Ma ei lähegi vangi, ma ikka saan siit riigist kunagi minema.. Kõik on korras... Kõik on korras.

Ja milleks seda vaja oli? Milleks ma pidin otsima ja taga nutma ning läbi elama kõike seda viimase öö jooksul? Kellele see hea oli? Jube jube jube, kuidas niimoodi mõned asjad mõjutavad. Eks ma pean õnnelik olema, et ma selle auto juurest meie hoovist leidsin, ta oleks võinud kus iganes mul taskust välja kukkuda.

Tegelikult oli see raudselt worry inimeste süü. Nad pidasid mu vastu vimma, et ma lubasin kaks ööd neid padja alla panna ning ei pannud. Nad pidid ju midagi välja mõtlema, et ma oma lubadust ka peaks. Vot kõigele on loogiline seletus olemas.

Muide, panka pidin ma ikka minema, sest kaart oli ju blokeeritud. Aga see käik läks hästi, ma kirjutan sellest natuke hiljem.

Worry people ja pimedad autojuhid

Tegelikult on nüüd nii, et kaks ööd on möödunud ning ma ei ole Worry inimesi üldse padja alla pannudki. Olen ära unustanud ning oma muresid ma ka nendega jaganud ei ole. Võib-olla ma siis ei muretsegi. Ma täna õhtul proovin, mõned asjad oleks vaja ikkagi ära rääkida.

Eile andsin ühe E.le. Tema rääkis, et tema muretseb, et öösiti tulevad koletised ja imelikud hääled jms. Küsisin hommikul, kuda uni oli ja kas mured läinud. Ütles, et on küll läinud. Tahtis mehikese kooli võtta ning teistele ka näidata. Lubasin.

Ah, ma ei viitsi üldse tööle hakata täna. Peaks koristama lastetuba, aga no lihtsalt ei ole mingit tahtmist. Ei suuda end sundida ka, ei teagi, mida nüüd teha. Jätta lihtsalt koristamata lootes, et äkki hiljem tuleb tuju peale? Kui tungi ega tahtmist ei ole, siis ei tule sellest niikuinii midagi välja ning mind valdab pigem masendus, kui et rahulolu, et tuba on korras. Ah, suva sellega, küll ma pärast siis teen.

Kuulsin täna hommikul Inglismaa raadiost uudist Eesti kohta. Eesti politsei olevat eile kinni pidanud roolijoodiku, kes ei olnud mitte ainult purjus, vaid ka pime. Sõber olevat kõrval olnud ning juhendanud, kuhu sõitma peab ning ise oli ta enda kohta öelnud, et olgugi, et ta pime on, on ta päris hea autojuht. Mjah. Vaatasin korra delfisse ka, kuid ei suuda mina kõiki neid Volbriöö joodikute jutte läbi lugeda, et näha kas delfi sellest pajatab. Silma pealkira tõttu praegu igatahes ei hakanud. Aga jah, sellised uudised siis Inglismaa raadiost (ei mäleta, mis jaam see täpselt oli).