Tõeline koletis...

... on see meie must kass.

Eile viisin tolle loomarsti juurde, et talle kiip lasta panna ning ära kastreerida. Tundub, et nüüd on ta mu peale väga solvunud, kuna minu süü läbi (kuigi kaudselt, sest ma olin ju ainult sohver), on osa tema mehisusest lihtsalt ära lõigatud. Kättemaksuks ta kakas täna mu voodisse. Ja see polnud mitte tavaline kõva junn, vaid tal oli kõht ka lahti. Ilgelt rõve oli, pean ausalt ütlema. Oi, ta sai õppetunni ka. Toppisin ta nina sinna sisse päris mitu korda, ise okserefleksiga võideldes. Kõik linad vahetasin loomulikult ära ning tuba tuulutasin ka terve päeva, kuid ikkagi ei tea, kas ma magada üldse täna saan.

Ma lähen mängima nüüd.

Muideks, E. õpetas mulle täna uue laulu. Ma täpselt ei mäleta, kuidas see käis, aga sisu oli põhimõtteliselt selline, et elevant trampis ahvi surnuks... Happy Halloween !!!

Vot nii!

Ma oleks juba ammu Halloweeni peost ka pilte üles pannud, aga kaameratega inimesed pole viitsinud neid mulle veel saata. Pole viitsitud isegi Facebook'i laadida (irw), kuna nende arust on see sait, kuhu momentaalselt kõik tuleb üles panna. Aga anname neile aega, küll laiskus üle läheb :D

Pidu iseenesest oli väga vahva. Pea kõik kohalviibijad olid end kelleksi riietanud. Leidsin sealt nõia, kuradineiu, kassi, Dracula, muumia, piraadi ning oli ka inimesi, kes lihtsalt tõmbasid mingi maski pähe ja nägid hirmsad välja. Rahvast väga palju ei olnud (õnneks), ruum oli ka suht väike. Aga meil olid küünlad ja kõrvitsad ja scarey muuuuusic.. o0o0o0o0o0o0o0o. Ja palju palju alkoholi. Liiga palju isegi. Süüa ei olnud va. krõpsud ja pähklid ning teatavasti läheb minul kõht kuratlikult tühjaks keset ööd, kui ma joonud olen, seetõttu küpsetasin kell 3 öösel kellegi makarone. Ma vihakan, kui mul nälg on, you see :D.

Kuna Eestis Halloween ju eriti big diil ei ole, siis see oli mu teine kord elus üldse midagi Halloweenilikku teha. Esimest korda käisime Ameerikas Annega (saksa au-pair) Nashvilles kummituste majas, kus kummitusteks ning õudusfilmide tegelasteks jms osutusid mitte üles mukitud nukud, vaid päris elus inimesed. Seal oleks ma ka südamerabanduse saanud, kui väike tüdruk filmist "The Ring" mind äkitselt taga ajama hakkas. Ma pole elu sees midagi nii väga kartnud, kuid tagantjärgi on see hea kogemus ning veel parem lugu, mida inimestele rääkida :D. Tookord riietusime me .. khm, ma ei tea kelleks, aga meil oli tugev surnud make up peal ning olime üleni mustas. Annel peaks paar pilti sellest olema, kui ma temaga järgmine kord räägin, siis küsin ja äkki läheb õnneks ning panen siia üles ka.

Enamus rahvast tähistab Halloweeni siiski järgmine nädalavahetus. Mine tea, äkki peab veel kuskile peole ilmuma ;).

Lühike Update

Juba mitmendat päeva on just minu toas nii kohutavalt külm. Ülejäänud maja lausa lõõmab (ülejäänud majas on igal pool põrandaküte ka (v.a teisel korrusel)), aga minu magamistuba on kui külmakamber. Seetõttu olen sunnitud veetma enamus oma ajast oma vannitoas, kus ka on põrandaküte ning seal on hea ja soe :D. Radikas on kusjuures sees, aga kuhu see soojus siis kaob???

Mulle absoluutselt ei meeldi kaks asja. Kui mul on külm ning kui ma olen nälgas. Mõlemit juhtub viimasel ajal suht tihti ka, ma pole kohe üldse mitte õnnelik, vaid kuri-kuri-tige-paha laps. Eks peab lootma, et ükskord harjub.

See nädal on suutnud end meeldivalt üllatada. Esmaspäeval käisin üle pika aja Londonis. Sai Tikriga terve päeva klatshi juttu räägitud ja niisama lihtsalt oldud, kohvi joodud ja shopatud (st. lolliks shopatud). Ise ma vingun kogu aeg, et raha ei ole. Tegelikult ei ole ka, aga kui midagi ilusat näen, siis on vaja ära osta. No ma ei suuda noh, mul ei ole distsipliini. Iseendale tuleb tahtmine jalaga teate küll kuhu lüüa. *Ohkab*. Teisipäev ning kolmapäev anti mulle ka vabaks, kuna lapsed on koolivaheajal, täna töötasin, sest perevanemad peavad nädalas korra ikka ise ka tööl käima. Lapsed olid minuga terve päeva kodus ning päev läks nii üllatavalt kiiresti ja lõbusalt. M. sai sünnipäevaks jõle tuusad metallic värvipliiatsid, millega ma nende värviraamatuid kolm tundi järjest läbustasin. Ma olin iseendaga ikka nii rahul :D. Komplektis olid veel water color pliiatsid ja artistic color pliiatsid, aga need polnud pooldki nii huvitavad minu jaoks. Pealegi tuli water colorid vette torgata ning loomulikult õnnestus pisikestel süsid momentaalselt ka lömastada. Mulle tegi nii nalja, kuda nad selle peale tigedaks said *evil laugh*.

Ja siis me küpsetasime kooki. Vastik tuli.

Homme on siis kurikuulus Halloweeni pidu. Ma arvasin kogu aeg, et asi toimub laupäeval, aga ei. See ajab mu plaanid natukeseks sassi, sest ma pidin juba kell 17:00 Kylie juures olema, et siis üksteist koledaks mukkida ning joomismänge mängida. Pidu ise algab kell 19:00, kuid kuna ma homme töötan, siis ma arvatavasti sinna enne 21:00 ei jõuagi. Nõme, aga äkki saan kuidagi varem lahti, S. peaks kodus olema niikuinii. Tegemist on siis klassikalise Halloween Fancy Dress House Party'ga. Mis tähendab, et kostüümi peab selga panema. Mul on plaanis minna kui Little Dead Riding Hood.. Hehe. Peale pidu panen pilte ka üles :).

Nüüd on aeg jälle vannituppa kolida. Sõrmed on peaaegu juba jääpurikateks muutunud.

Tikri eeskujul reidin oma elu ka ära :P

This Is My Life, Rated
Life:	6.8
Mind:	6.9
Body:	8.4
Spirit:	5
Friends/Family:	5.3
Love:	4.3
Finance:	7.4
Take the Rate My Life Quiz

Njah, mis me siit siis välja loeme? Kõik on OK. Kellele seda armastust vaja on? Yuck, yuck, vastik vastik on ta niikuinii. Pole see kunagi suurem asi minu teema olnud, mind lihtsalt ei huvita. Ühe korra on huvitanud, aga see ka ei kestnud eriti kaua. Palju parem on lihtsalt go with the flow, aga ma loodan, et mulle mingisugune pöörane armastus mitte kunagi pähe ei löö!

Oma silmaga ise täna nägin...

Seda naist

Happy Birthday To Kylie

Eile jõudis lõpuks ometi kätte see õhtu, mida pikkisilmi oodanud olin ning mille tõttu eelmised kaks nädalavahetust rahasäästu eesmärgil lakke vaadates möödusid. Nagu ka pealkirjast võib aru saada, toimus suur sünnipäeva pidu.

Minu jaoks algas pidu juba hommikul, kui autosse minnes avastasin, et S. on sellega vahepael sõitmas käinud ning bensupaagi täis pannud. Ma ei hakka kohe üldse mitte bensiini saagadest rohkem rääkima, igal juhul on paaki täis näha väga meeldiv. Sõitsin Horshamisse kingitust ostma ning peale kolme tunnist shopingu turneed otsustasin väikese karbi kasuks, mille peale oli kirjutatd "For responsible and reasonable adults... hillarious drinking games". Age 21+. Armsa pardiga kaardi sain ka ning ega muud vaja polnudki.

Hiljem kihutasin Guildfordi. Haarasin kuskilt poest veini kaasa ning koperdasin Kylie juurde. Nii kui uksest sisse astusin, haarati pudel käest ning järgmine hetk oli mul klaas peos ning sunniti jooma. Saanud loa enne jope seljast ära võtta ning kingad ka jalast (kannad lõid kohutavalt tuld) istusin voodile ning hakkasin hoogsalt klaasi tühjendama. Pool tundi hiljem sai end ilusti riidesse pandud ning mina Kylie ning Kathleen (teine aussie) sedasime sammud restotrani poole, kus oli meile laud broneeritud. Kelner juhatas meid teistest laudadest totaalselt eemale lausa eraldi tuppa, kus me saaksime rahus süüa. Meiega ühinesid veel Luke, Tom, Emily ning hiljem Rachel.

Kathleen vasakul ning Kylie paremal

Tom, Rachel ja Emily

Siin siis kogu grupp, va. Kathleen, kes pilti tegi. Emilyl ja minul on silmad kinni, aga suva see... :)

Tellisin endale lõhe, mida serveeriti kartulipudruga. Kylie sõi vist mingit kana ning ülejäänud rahvas burgerit. Yuck! Aga lõhe oli hea ning kõht sai täis. Magustoitu ma ei söönud, aga Kylie sai shokolaadi jäätise restorani kulul ning kolm punast õhupalli, mille mingi britt kuskil klubis hiljem katki hammustas.

Kui kõhud täis läksime baari Slug and Lettice. Eile toimus ju kuulus Inglise-Prantsuse rugby pool või veerand finaal või mida iganes ning inimestel oli tarvis seda vaadata ning selles baaris juhtus olema hiigelsuur telekas. Ma ise rugbyst suurt ei pea, aga sattusin eelmine nädal Inglise-Austraalia mängu vaatama ning Inglismaa võitis. Tegelikult oli mul tuhat korda lõbusam vaadata S.i vandumas ja kaasa elamas, kui seda vägivaldset mängu. Niisiis meie inglastest grupi kaaslased hoidsid oma silmad teleka peal, Kylie ja Kathleen - paadunud austraallased, kes eelmises mängus ju pähe said olid tigedad ning tahtsid, et Prantsusmaa võidaks, mul oli suva ning otsustasin oma raha kulutada Illusion shottide peale. 10 naela 6 shotti. Alkoholi seal sees küll ei tundunud olevat.

Kui mäng läbi otsustasime teise klubisse minna, seal tegi keegi mulle mingisuguse Malibu koksi välja. Klubi ise oli tibatillukene. Tantsupõrandat ma üldse ei näinudki. Mingi aja pärast jäigi see meile liiga väikseks ning järgmiseks sihtkohaks sai baar Mambo. Seal jõin Smirnoffi ning veetsin enamuse oma ajast nahksohval juttu vadistades kõiksugu imelike inimestega, kuni mind sealt la ära tariti järgmisesse baari, mille nime ma enam meenutada ei suuda (Küsisin Kylie käest msnis praegu ning tema ka enam ei tea, mis koht see oli). Seal toimus nii öelda 70s night. Abba "Dancing Queen" oli esimene laul, mis kohe mängima hakkas, kui me sisse astusime. Seal sai natuke tantsitud küll. Väga lõbus ja tore oli. Umbes kella kahe paiku öösel hakkasime kodu pool astuma. Enne käisime KFCst läbi, kui sa oled joogine ning kui sa rämpstoitu enne magama minemist ei saa, siis pole üldse mõtet kuskile välja minna :P. Sõin Popcprn Chickenit.. Mmmmm. Ma söön viimasel ajal üldse väga palju kana. Kana on hea.

Panen siis paar kohutavat pilti endast ka üles...








Mis hetk ma magama jäin, seda ma enam ei mäleta. Mäletan et pakksin magamiskoti lahti, kuid millal ma sinna sisse vajusin, selle koha pealt on mul mäluauk. Äratuskella 10:30ks olin ma juba enna väljaminekut pannud, sest mul sai parkimispilet kell 11 hommikul läbi ning siis pidin minema ning uue sisse panema.

Selline nägin siis täna hommikul välja, pole hullu midagi

Üles ärkasin Kylie telefoni helina peale ja esimest korda minu pika elu jooksul ei valutanud mul ei üksi liiges ega lihas põrandal magamisest. Pohemelli isegi ei olnud. Aga kõht oli tühi. Kolmekesi komberdasime linna peal ning läksime kohvikusse Giraffe. Väga pro koht on ning nad teevad parimat Vanilla lattet, mida ma eales saanud olen. Neil on igsugu muid huvitavaid lattesid ka. Chocolate, Mint, Mocha vms. Sõin mustikamoosi ning banaaniga pannkooke. Mmmmm.

Hiljem kolasime paaris poes ning siis oli aeg koju tulla. Väsinud ka natuke.

Oh mul on hea tunne, et ma selle blogi sissekande valmis viitsisin kirjutada. Ma tean, et ma pole viimasel ajal suur blogerdaja (is that even a word?), kuid ma ikka mõtlen mõnikord oma väheste lugejate peale. Ning enda peale, sest ma tean, et paari aasta pärast on mul endal huvitav lugeda. Isekas nagu ma olen.

Homme on teoreetiliselt vaba päev, kuid mu lapsed peavad ühis sünnipäeva pidu ning ma lubasin C. aidata ning olla silmapaar, kes peomeeleolus lapsi valvab. Järgmine nädal on half term ning mul saab see vist vaba olema. Välja arvatud 23 ja 24 okt, mil perevanemad õhtul välja lähevad. Ning siis tuleb Halloween Party, mille jaoks on vist vaja dress uppida.. Facebook muide ütleb, et minu Halloweeni kostüüm peaks see aasta olema selline:

Based on your profile information, we've determined the ideal costume for you for this Halloween:

This Halloween, you should go as a

Tone-deaf Saloon Girl

Huvitav... :P


Ja varsti Eestisse. Ootusärevus hakkab varsti juba sisse tulema, aasta aega on ju eemal oldud. Siinkohal tervitaks Kristjanit :D.. Ja teisi ka.. Hehehe.

Error 404

Ikka vahel juhtub, et surfad netis ning lehekülge ei leita või connection taimib auti või lehekülg ei eksisteeri enam vms.

Page Not Found... Kõik ja klaar. Vajutasin mina täna kuskile ning ette hüppas selline tekst. Päris hea :)

Sorry

The requested document does not live here anymore.
I tried everyting.
Even tried multi.
Nothing helped.
I'm really depressed about this.
You see, I'm just a web server...
-- here I am, brain the size of the universe,
trying to serve you a simple web page,
and then it doesn't even exist!
Where does that leave me?!
I mean, I don't even know you.
How should I know what you wanted from me?
You honestly think I can *guess*
what someone I don't even *know*
wants to find here?
*sigh*
Man, I'm so depressed I could just cry.
And then where would we be, I ask you?
It's not pretty when a web server cries.
And where do you get off telling me what to show anyway?
Just because I'm a web server,
and possibly a manic depressive one at that?
Why does that give you the right to tell me what to do?
Huh?
I'm so depressed...
I think I'll crawl off into the trash can and decompose.
I mean, I'm gonna be obsolete in what, two weeks anyway?
What kind of a life is that?
Two effing weeks,
and then I'll be replaced by a .01 release,
that thinks it's God's gift to web servers,
just because it doesn't have some tiddly little
security hole with its HTTP POST implementation, or something.
I'm really sorry to burden you with all this,
I mean, it's not your job to listen to my problems,
and I guess it is my job to go and fetch web pages for you.
But I couldn't get this one.
I'm so sorry.
Believe me!
Maybe I could interest you in another page?
There are a lot out there that are pretty neat, they say,
although none of them were put on *my* server, of course.
Figures, huh?
Everything here is just mind-numbingly stupid.
That makes me depressed too, since I have to serve them,
all day and all night long.
Two weeks of information overload,
and then *pffftt*, consigned to the trash.
What kind of a life is that?
Now, please let me sulk alone.
I'm so depressed.

Ma olen täna juba nii palju kasulikku teinud...

On laupäeva pärastlõuna (vaba päev) ning ma olen juba kella kaheksast üleval ja rõõmsas tujus. Niipea, kui hommiku cappucino (ise tehtud) joodud sai, hakkasin ma mängutoa sohva-voodit lammutama. Paar päeva tagasi toodi meile 5 biin bäägi, mis haisvat punast diivanit asendama hakkavad ning kuna kõnealune objekt (irw) on nii suur, et selle sissesaamiseks pidi ukseraamid maha võtma, siis välja otsustasime ta viia mitmes tükis. Päris lõbus oli. Meenutas mulle üht vana-aasta õhtut (või oli see jõulude ajal või hoopis mingil muul ajal), kui me kodus otsustasime diivani peal hüpata, et äkki läheb katki, siis on põhjust uus osta. See oli vist oma 10 aastat tagasi. Muide, meil on ikka veel seesama diivan ;).

Kui sofa lammutatud, siis viisime ta õue ning teisipäeval tuleb mingi tüüp prügimäelt sellele järgi ning viib minema.

Mängutoas oli meil kummut ka. S. tahtis ka selle minema visata, kuid tassisime tolle hoovi ning ma kirjutasin ilusa musta markeriga sildi, mille M. hiljem kummutile kleepis. Silt oli selline:

This is FREE. If you want it, PLEASE take it !!!

15 minutit hiljem, tuli üks naabritest ja küsis, kas ta tegelikult ka võib selle ära viia. Loomulikult! Ega me siin nalja ei tee. Mees rääkis, et nad pidid täna just mööblipoodi minema uut kummutit ostma, aga nüüd jääb raha alles. Nii tore oli. Ma tean, et see ei olnud tegelikult ju MINU kummut, aga siiski, oli hea tunne, et said kuidagi aidata kedagi, kes nüüd õnnelikum on selle tõttu.

Ning siis aitasin S.l tassida tema Merseedese katust. (Mõnel autol, vaata, lendab katus ära).. Muahahaa, I crack myself up..

Ok, ok

Igatahes, katus oli päris raske. Autol on suviti ära käiv riidest katus ning talvel saab metallist, rauast, pronksist või mis iganes materjalist neid autosid tehaks, katuse peale panna. Kogu seda protsessi on keeruline kirjeldada, kuid katus sai kindlalt paika. Ma nikastasin õla ära, kuid see on teisijärguline.

Kella 12ks oli kõik tehtud. Nii produktiive laupäev :)

Nitsevo ne panimaju

Ma otsustasin, et tulen jõuludeks koju ning seejärel Inglismaale tagasi kuni umbes mai kuuni. Kogun hästi palju raha (muahahaaa) ning sõidan suveks Jaapanisse. Kui mul tegelikult oleks jaksu ja ettevõtmist seda teha, siis ma silmagi pilgutamata läheks ka. Kui ei oleks takistusi. Aga vähemalt on otsustatud, et 2008. aasta suvel (mis saab olema kuradmina hea suvi) viibin ma kellegagi (ei tea veel, kes see keegi olema saab) kuskil, khm, kuskil.. kaugel või siis lähedal. Pigem kaugel, aga võib-olla lähedamal, kui arvatagi oskate. Juuni kuus on plaanis olla Eestis mõnda aega, väike õde lõpetab siis kooli ning aktusele on kohustuslik minna.

*Naerab omaette*

Ma ülepäeva mõtlen, et ma ei suuda enam. Et mille nimel ma siin rabelen? Et saaks oma võlad kinni maksta. Ma olin nii loll, et seda varem ei teinud, aga vinguda pole ka mõtet. Vastuoluline tundub praegu see esimene lõik, mis ma just kirjutasin. Ise ei jõua ära oodata, mil siit minema saaks, kuid esimest võimalust ka ei kasuta (ma võiks juba jaanuaris ära minna, kuid jään maini). Ma kohati tundun endale liiga keeruline. Mis asja ma ometigi tahan? Keegi võiks mulle kulbiga klimbisuppi pähe kallata.