Breakfast in bed

Kas teate, M. ja E. tõid täna hommikul mulle hommikusöögi voodisse :D. Minu mäletamist mööda (tho I've got no memory :-s) pole keegi mitte kunagi mulle hommikusööki voodisse toonud. Ma olin nii meelitatud, siiamaaani olen ja tuju on nii hea, isegi see parkimistrahv ei aja enam ***** keema. Vabandust.

See on tõsi, et kui sul on tore hommik, on ka terve päev tore. Ma oleks täna äärepealt surma saanud. Sõitsin autoga ning mingi metall kolakas lendas läbi klaasi ning vuhises peast mööda sendimeetri kauguselt. Ei ei, tegelikult ma liialdan, midagi sellist ei juhtunud. Metall kolakas lendas vastu akent küll, aga aken jäi terveks. Aga ta oleks võinud ka katki minna. Hirmus oli sellegipoolest, kuigi see ei loe, sest mulle toodi täna hommikusöök voodisse ning minu rõõmsameelset tuju ei saa mitte miski rikkuda :D

Viimastest päevadest veel nii palju, et midagi erilist teinud ma ei ole, töötan siin vaikselt. Järjekordselt kipun arvama, et jääks õige septembrini. Eile oli meil väike koosolek, kus arutasime M.le koduõpetaja palkamist, muid lastega seostuvaid asju ning jutuks tuli ka minu olukord. Põhimõtteliselt jäi niimoodi, et kui ma otsustan, et tahan ära minna (mis iganes ajal see ka on), siis ma peaksin lihtsalt kolm kuud ette teatama. Fair enough. Juunis tulen ma Eestisse küll mõneks ajaks. Sellepärast ei tasu muretseda.

Mulle Inglismaal nii meeldib. Isegi kui siin maavärinad on. Mina ei tundunud mitte midagi. Oleks tegelikult tahtnud maavärinat kogeda küll. Võib-olla mõni teine kord.

Aga varsti on esmaspäev ning ma ei jõua ära oodata !!!!

LEISHAAAAAAA HAILEYYYYYYYYYYY HERE WE COMEEEEEEE !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Veel üks trahv ja kassid vannitoas

Krt, krt, krt, krt, krt, krt, krt, krt...

Tahaks end kohe tühjaks vanduda.. nii jamasti on asjad praegu.

Eile, kui pererahvas suusatamast tuli, avastasime, et kassid on end kuidagi vannituppa lukustanud ning seal igavese segaduse korraldanud. Poti lill oli akanlaua pealt ümber aetud ning kogu põrand paksult mulda täis. Siis olid nad sinna samasse veel kusenud ning mega kallis taldrik, mis ka enne aknalaual oli, oli nüüd põrandal ja katki. Ja kes selle kõik ära koristama pidi? Mina loomulikult. Sest eks ta kaudselt oli ju minu süü, et need kaks nõmedat kassi sinna üldse kinni jäid. Kuigi ma võin vanduda, et enne, kui ma jooksma läksin, oli see uks lahti. Kuda mõlemad kassid sinna sisse said ning ukse enda järel kinni lükkasid, ma ei tea, kuid see ei kõla ka võimatuna. Igal juhul oli esimene kokkupuude pererahvaga peale nende kolme päevast puhkust negatiivne ning ülejäänud päevaks sulgusin oma tuppa ning ei tulnud üldse välja enam. Ei tahtnud mitte kedagi näha. Nii vastik oli.

Täna hommikul tahtsin vara välja minna Daniela juurde. Läksingi just peale seda, kui C. koju tuli ning ma siiski pidin teda korra nägema ning tere ütlema. Söötsime parte täna Epsomis ja vedelesime niisama. Kui ma õhtul koju tulin, siis avastasin, et auto akna peal on mingi teade. Tegin teate lahti. Trahv !!! No mille kurdagi eest? Mul oli ju parkimispilet???

Hommikul ei olnud rongijaamas muide mitte ühtegi vaba kohta. Korduvalt on sealsed töötajad ka öelnud, et kui kohti ei ole, pargi tee äärde. Nii on seda sadu kordi varem tehtud ning tehti tänagi. Aga nüüd tuleb välja, et enam nii ei tohi. Sest see on teistele liiklejatele ebamugav! Ei olnud see auto seal mitte kellelgi ees. Kui nõme, et sulle öeldakse, et sa tohid seda teha ning siis vinnatakse sulle 50 naelane trahv selle eest kaela. 50 faking naela !!! (70, kui kahe nädala jooksul ära ei maksa). Nagu mul oleks seda niisama lihtsalt vabarahana võtta. Nii vihale ajab, tahaks hullult kuskile kaevata, aga ei ole vist mõtet. Peab selle alla neelama ja ära maksma. Aga jobud on nad seal ikkagi kõik.

Ja ma olen praegu nii super mega tige ja õnnetu igasuguste asjade pärast ning vihasena lähen magama ka.

...

Eile olin spontaanne ja kohe üldse mitte ei kahetse :D

Jälle lännu

Nädalavahetused mööduvad viimasel ajal nii jube kiiresti. Alles oli reede õhtu ning juba hakkab pühapäev otsa saama. Aeg tõttab ning mulle ei sobi see. Absoluutselt mitte ning nii mõneski mõttes.

Reede õhtu oli nii ilus. Ja ma ei tahagi sellest mitte midagi kirjutada :D

Laupäeval käisime Londonis. Covent gardenis niisama ja isegi Londoni trantspordi muuseumis, hehe. Sattusime ühte ägedasse poodi, kus olid nii ägedad riivid. Noh, need, millega saab juustu riivida jne. Kui ma järgmine kord Eestisse tulen, ostan ühe koju kaasa.

Õhtul läksime baari ning klubisse ning koju jõudsime alles kella viieks. Oi oi, öösel oli nii kuradima külm. Ning taksojuht oli ka jopski. Tuli meile järgi külma autoga (ütles, et oli just voodist tõusnud ning meie tema esimesed kliendid) ning viis meid koju pea terve tee külmas autos ning aken oli tal ka veel lahti. Kui kohale jõudsime, siis hakkas tiba soojemaks minema, aga siis oli juba hilja. Siis pidime ju jälle õue minema.

Aga õhtu oli tore. Sain jälle kaks uut tutvust juurde ning lõbus oli. Kell kolm öösel kubises Londoni kesklinn inimestest nagu oleks keskpäev. Jalutasin külmas koos just tulelt tulnud hot dog'ga ning tundsin end vägagi hästi. Palju pole vaja, pisikesed asjad on need, mis õnnelikuks teevad.

Täna magasin väga väga väga väga kaua.

Homme magan väga vähe.

Rohkem ei viitsi kirjutada praegu, külm on ka...

Ma magasin täna hommikul sisse !!!

Just nii!

Heheee, issand, kui nalja see mulle hetkel teeb. Hommikul ei olnud üldse nii lõbus. Ma ei tea, mis juhtus, ma arvan, et snooze nupu asemel panin ma äratuse hoopis kinni. Seda pole küll kunagi varem ette tulnud ning ma arvatavasti oleks südamerahuga lõunani maganud kui E. poleks tulnud uksele koputama.

Nimelt olid nemad juba tükk aega üleval olnud ning tahtsid mind üllatada ning riides olla juba enne, kui ma neid äratama lähen. Aga kuna ma panin kõik pluusid eile peale pesu kuivatisse ning jätsin nad ka sinna, siis polnud neil ühtegi särki, mida selga panna. E. tuligi uurima, et kus kõik pluusid on?

Ma ütlesin, et need on kuivatis. Avasin silmad. Kuradi kahtlaselt valge oli väljas. Kompisin käega, et telefoni leida. Mis kell on? 8:00 !!! Vaatasin uuesti, on jah kaheksa :-s. Pool tundi tagasi oleks pidanud juba tõusma. Oi, ma pole kunagi nii kiirest üles tõusunud ning riidesse pannud. Asjalood polnudki tegelikult kõige hullemad. Lapsed olid üleval, rõõmsad ja riides ning meil oli aega 20 minutit, et veel kiirelt juuksed patsi panna ning midagi süüa. Pigem olin ma ehmunud, et sellisel asjal üldse juhtuda lasin. Mitte meelega muidugi. Naljakas väike seik :)

Aga eile oli Valentini päev. C. ning S. olid õhtul väljas ning nautisid kontserti. Mina istusin kodus ja valvasin lapsi. Hästi tore eksole ;). Aga pole hullu midagi, lähen õhtul Daniela juurde ning homme Londonisse. Vaja mingeid asju ajada ning kui pimedaks läheb, siis lähme kuskile baari vms. Kui keegi Londoni eestlastest vaba on ning tahab, siis võib helistada ja v-olla saame kokku ka. Näete selle inimese ka ära, kes viimasel ajal kogu mu aja ning tähelepanu endale haarab, haha.

Hetkel mul polegi midagi teha. Tegelikult pean vist korra Horshamis käima ning need päikeseprillid ostma. Ainult päikest ei ole täna. Dorkingis pean ka käima, homseks on vaja parkimispiletit. Auto teeb mul mingit kahtlast häält. Rääkisin S'le ka ning esmaspäeval läheb too kontrolli. See tähendab, et ma pean pühapäeva õhtuks koju jõudma. Küll jõuab ka.

Järgmine nädal on lastel half term ehk koolivaheaeg. Ma töötan ainult kolmapäeval. Reedel lähevad kõik Shveitsi suusatama neljaks päevaks. Mul on vaba maja ning eks te võite ära arvata, mis siin saama hakkab. Ma täitsa ootan seda. Aga mitte nii palju, kui ma ootan homset päeva. Sest homme saab ilus olema :)

Igasugu pingviinidest

Ma olen täiesti sõltuvuses shokolaadi pingviinidest. Ma võiksin neid süüa lõpmatuseni ning süda ei läheks mitte kunagi pahaks. Iseenda üllatuseks ei ole shokolaadi allergia ka välja löönud, see on hea märk, võib rohkem süüa :D. Mulle on shokolaad alati nii kohutavalt meeldinud, kuid olid ajad, mil ma nii palju maiustada ei tohtinud. No need ajad tunduvad möödas olevat :D. Teine asi, mis mulle meeldib on martsipan. Aga seda ma lõpmatuseni süüa küll ei saa, vastik hakkab pikapeale :(

Täna on teisipäev ning ma vedelen niisama kodus. Päike paistab ning täitsa suvi on. Ma magasin täna kohutavalt kaua, kella kaheni, piinlik on. C. tuli kontrollima kell 2, kas ma ikka elus olen ning küsima ega ma ei ole M. kooli kingi näinud. Nägin küll reedel, kui ta nendega koolist koju tuli, aga praegu pidavat need kadunud olema. Ajasin end viisakusest püsti ning aitasin siis otsida. Leidsin kingad õuest trampuliini (:P) juurest üles. C. oli jube õnnelik. Ta arvas, et peab täna kingashopingule minema, aga nüüd ei peagi. Huvitav, kuidas keegi ise selle peale ei tulnud, et õue vaadata :-s *shrugs*.

Pühapäeval läksin Epsomisse. Olime Danielaga terve pärva õues, käisime parte söötmas ning kiikusime laste mänguväljakul kuni päikeseloojanguni. Siis hakkas külm ning läksime paariks tunniks tuppa ning kella üheksa paiku seadsime sammud kino poole "Definitely, maybe"t vaatama. Polnud suurem asi film, 8 naela selle peale teist korda küll ei raiskaks. Kesköö paiku läksime pubisse teistega kokku saama. Tutvusin veel paari uue inimesega ning jõin kiirelt klaasi veini (me jõudsime sinna 10 minutit enne sulgemisaega). See klaas laksas kiirelt ära ka. Ah jaaa.. pulli pärast jõin ma ka kinos enne ühe Smirnoff Ice'i joogi :P. Polnud kunagi varem kinos alkoholi tarbinud ning nüüd saab selle oma "Asjad, mida peab ära tegeme enne, kui olen 24" listist maha tõmmata ;).

Enne, kui ma edasi kirjutan, teen väheke selgitustööd. Danielal on kolm korterinaabrit. Üks mustanahaline tüdruk (She), veel üks tüdruk (Jan) ning poiss (Bo). Viimased kaks on suhtes ning elavad koos ühes toas. Teistel on siis eraldi toad.

Igal juhul, kui me pubist välja tulime, jooksime Bo'ga võidu koduni. Mina võitsin, hehe !!! Pulli pärast jooksime kiirelt tuppa ning panima ukse nii lukku, et Jan. ning Daniela sisse ei saaks. No me tegime ainult nalja, aga nad said vist tiba vihaseks. Igatahes mõtlesime meie, et võiks veel juua ning otsustasime pudeli rose kasuks. Bo'le see meeldib, aga ta ei julge kunagi seda avalikus kohas juua, sest ta on värvilt roosa. Too gay, haha. Jan. sai natuke kurjaks, sest Bo. oli juba täitsa täis ning nad hakkasid kaklema ja oh seda draamat küll. Oli palju pisaraid ning ukse paugutamisi, kui ma lõpuks otsustasin ära magama minna, siis seda ka teha ei saanud, sest draamatsemine oli esmatähtis ning kui inimesed mul kõrvaltoas karjuvad, siis on väga raske uinuda. Seetõttu ma ei maganud eriti ööl vastu esmaspäeva ning tänane sissemagamine on õigustatud. Eks ole :P

Esmaspäeval Daniela avastas, et ta on oma rahakoti kuskile ära kaotanud. Närvi ta üldse ei läinud, sest ta on vana rahu ise. Mina oleks küll paanitsenud. Jalutasime siis tagasi pubisse ning hiljem kinno, et küsida, kas keegi on seda näinud, kuid ei midagi. Läksime Starbucks'i ning ostsime Marks and Spencer'ist kaasa porgandeid ning vorstikesi ning võileiva ning chillisime niisama keskväljakul. Pärast käisime korra kaubamajas, sest ma suutsin oma päikeseprillid ära lõhkuda ning mul on uusi vaja, sest muidu ei saa autoga üldse mitte sõita. Leidsin paari, mis mulle meeldis, kuid jäi seekord ostmata, sest kallid olid. Latt oli juba seatud ning odavamaid enam ei tahtnud. Tahtsin neid ning need ma saan, kui palgapäev tuleb (mis on homme).

Õhtul vaatasime kuuenda osa The l wordi ning siis ma tulingi ära koju.

Nii ma siis olen siin omaette täna. Varsti lähen teen teed ning vaatan, mis lapsed räägivad. Pole näinud neid kaks päeva. Naljakas, kuidas ma neist lausa puudust tunnen. Homme peab jälle tööle hakkama ning sedapsi läheb kuni reedeni välja. Laupäeval tuleme Londonisse. Päeva ajal, kui ilus ilm on käime Camdenist, kuigi ma ei tea, mis seisus see peale tulekahju üldse on. Õhtul siis välja pubisse/baari. Niimoodi see elu siin läheb. Ei kurda.

Alles avastatud vana nali, itsitan tagantjärgi :D

London Underground

Tikker, sa oled mulle sellest laulust palju rääkinud.. (on ju see laul).. juba kuid ja kuid tagasi ning alati ma mõtlen, et peaks seda kuulama.. No täna jõudis see päev lõpuks kätte.. Kuradmine hea laul on... Sooooo brittish :D

Video on ka pro.. :D

Ei miskit ja tatoveeringud

Kolimise kohta ei saanud täna mitte midagi uut teada. Söömas käisime küll, kuid sellest ei lausunud keegi sõnagi. Kaine autojuhina ei saanud juua ka :(.

Rääkisime hoopis tatoveeringutest. Ma olen alati mõelnud, et tahaks endale tatoveeringut, kuid:

Esiteks: Ma ei tea, mida ma tahan

Teiseks: Ma ei tea, kuhu ma seda tahan

Igasugused sümbolid ning hieroglüüfid mind ei köida ja midagi värvilist ja suurt ma ka ei taha. Kindlasti peaks tatuuuu olema kuskil, kus igaüks seda ei näe. Eksponeerida pole vaja. Ei suuda otsustada ning õnneks ei peagi.

S´l on kolm tatoveeringut selja peal. Kõik hiina hieroglüüfid, mis tähendavad tiigrit, madu ning hobust (vastavalt sellele, mis aastal C. ning lapsed sündinud on). Laseks endale kukla peale roti joonistada ? Heheee, idee !!!

Tegelikult on tatoveeringud tänapäeval nii levinud, et väga paljudel inimestel on need olemas. Hunnikute viisi on neid, kel keha lausa maalitud. Igasugu värvilisi usse ja draakoneid täis. Neid, kellel ainult üks v paar enda jaoks väga tähtsa tähendusega märki on, on ka tuhandeid. Enese märgistamine on muutunud massiliseks. Kui võtta suvaliselt tänavalt 10 noort poissi/tüdrukut, siis tõenäoline on, et kaheksal neist on tatoveering. Äkki on ilma tatuuta hoopis originaalsem ??? Ägedam? Huvitavam? Intrigeerivam?

Mõtteid?

Pilt on suvaline
Mul on mingi teema haldjatega..

Vot mis lugu

Ma tulin Inglismaale 2007 jaanuaris. Siis elas minu pere suures kollases majas. Me kolisime täiesti uude majja juulis. Nad ise planeerisid ja ehitasid, tegemist on väga pro majaga, ainuke miinus, et sõiduteele liiga lähedal ning aed väike. Neid fakte silmas pidades oli neile ammu selge, et igaveseks siia elama ei jääda. Aga no nii, paariks aastaks ikka.

Möödunud on 6 kuud. Seitsmes jookseb. Ning täna käis meie maja vaatamas kinnisvaraagent, kes seda kohe kohe müüma hakkab. S´l on juba järgmine elukoht ka vist välja vaadatud, täpselt ma ei tea, mis värk on, sest otseselt pole keegi mulle midagi öelnud, kuid eile oli kuulda, et S. ostab täna uue maja juba ära ka ning varsti hakkame meie jälle kolima. Nii palju siis paarist aastast. Mina pole üldse õnnelik, ma ei taha kuhugi kolida, mis sest, et uuel majal on bassein ning tenniseväljak. Mulle meeldib siin ning nii hea ja privaatne on. Võib muidugi loota, et nad ootavad kolimisega nii kaua, kuni ma ära lähen, kuid see on ka konks ju. Millal ma üldse lähen? Ja tegelikult ma ei usu, et nad ootavad.

Loodetavasti õnnestub mul homme selle kohta midagi täpsemalt välja uurida. Nimelt läheme me kõik homme õhtul sööma ning kui mul üks jook juba sees on, siis olen oma uudishimulike küsimustega julgem ka.

Head äsja alanud roti aastat ka kõigile ning aitäh kodustele, kes ka sõnumi saatsid !!! :D

Ma ei saa vastu saata, mul krediit otsas :(

Homme, kui pilt selgem, kirjutan uusti.

Maltesers and M&Ms ROCK !!!

Mul on kodus hetkel hästi palju kommi. Viimasel ajal olen kuidagi tihti kinno sattunud ning sealt siis kottide viisi magusat koju tarinud. Ega hullu polegi, kuid varsti lööb shokolaadi allergia välja. Siis on asi kole ning praegu ei ole vaja kole olla. Võib mõne veel ära ehmatada, hehe.

Viimane film, mida kinos vaatamas käisime oli "Over her dead body". Päris naljakas oli, kuid piletiraha mu meelst väärt ei olnud. Peale selle istusid meie kõrval kamp kolmeteist aastasi nolke, kes üldse vait ei mõistund olla. Küll neile tundus üks ja teine asi nii hirmnaljakas, et itsitasid terve filmi aja. Ma tahtsin midagi nende poole visata, kuid kommidest hakkas kahju :(.

Kinost veel nii palju, et järgmine nädal lähme arvatavasti vaatama filmi "Definately, maybe" ja varsti peaks "Juno" ka välja tulema. Need on kaks filmi, mida kindlasti näha tahaks.

Ja niiviisi need asjad siis lähevad. Pole millestki kirjutada, kirjutame siis filmidest. Keegi võiks The L Wordi viienda osa ka juba üles riputada. Ma tahaks seda nii näha.. treilerid olid huvitavad, aga samas ma lubasin Danielale, et ma ei vaata seda üksi, vaid me vaatame seda täna õhtul koos, aga ma ei tea, kas ma jaksan oodata. Rasked, rasked valikud.

Kui üldse televisioonist veel pajatada, siis Eesti eurolaul sakib.

Minu enda telekas on endiselt katki.

Tahaks supersaari näha !!!

Ma käisin eile Londonis. Speakers Corner`l. Tavaliselt kogunevad sinna erinevad kõnemehed, kes räägivad millest iganes. Eile oli valdavaks teemaks usk ning usk mind ei huvita. Ma usun, et on olemas mingi ülemvõim või midagi sarnast, usun, et keegi vaatab aeg-ajalt (siis, kui talle endale sobib) ülevalt alla ning mängib meiega nagu oleksime kõik lihtsalt puust sendimeetri pikkused nukud. Kui tuju tuleb, keerab ta meie elud kas perse, muudab huvitavamaks või teeb mõne erilise nuku hoopis väga õnnelikuks. Muidugi ei ole see nii sõna otseses mõttes. See on nii meie endi meeltes ning tegelikult on igaüks ise oma õnne sepp ning mingit Jumalat või muud ollust, keda erinevad rahvused kummardavad ei ole olemas. Kui midagi maailmas juhtub, siis juhtub see ükskõik mis muul (teaduslikul) põhjusel, välja arvatud sellel, et Jumal tahtis nii ja nii on tegelikult meile kõigile parem. Nagu selles raamatus - "Mees, kes teadis ussisõnu" (mega hea raamat btw) - Johannes a la külavanem, kes paavstiga (väidetavalt) maganud oli (homondus oli üleüldse raamatus kuul, irw), ütles, et Jumal lasi imiku ära tappa ning see oli talle hoopis õnnistus. Rüütli laps oli Jumalale nii armas, et ta kutsus ta kõige kiiremas korras enda juurde ning pani istuma oma põlvele. Jeeeeeeee rait, tegelikult oli laps valel ajal vales kohas ning tema kõri lõigati läbi, sest hullumeelsel Ülgasel polnud muud mitte midagi parajasti teha. Jumalaga polnud sel mingit pistmist. Jumal ei öelnud talle, et mine ja tapa see laps. Seda tegid hoopis hiiekoerad.. haha.. Inimesed, lugege seda raamatut..

Mul hakkab juba endal igav.. kirjutan siia igasugust seosetut möla. Blogist saab naeruteraapia iseendale. Andke andeks.

Aga olgu. Eilsest veel. Nägin Tikrit :D. Tema on ikka samasugune ja ikka sama kallis, hehe. Istusime kohvikus. Ma jõin white chocolate mochat vahukoorega, jube hea oli. Sõin mingit pitsa taolist asja. Tikker jõi piima, teine klaas oli vastik. Pärast istusime tema pool ning panime pilte plaadile. Kui ma õhtul Daniela juures olin, siis me vaatasime ka neid pilte. Seal on mõned kaustad, mis on ikkagi tühjad, et kõiki pilte programm ära ei kõrvetanud. Oli mingi jama, aga ma võtan tühja DVD kaasa järgmine kord, kui tulen, siis paneme need, mis mul puudu on uuesti plaadile :). Ma ei tea, millal ma järgmine kord Londonisse satun, oletan, et märtsis. Kui enne mitte, siis kolmas märts on ju Uh huh her´i kontsert :D. Im sooo excited. Hehe.

Ja siis ma teen vaikselt tööd. Siin läheb kõik hästi. Viimasel ajal olen ma palju kodust ära ning ei näe lapsi enam nii tihti ning mida harvemini ma neid näen, seda sõbralikumad nad minu vastu on, naljakas. Ma mõtlen, et äkki jään septembrini. Tundub, et ma teen seda jälle.. !!!

Ja raha koguda mul ka ei õnnestu. Võta ennast ometigi kokku loll laps. Kõik on kontrolli all. Elu on ilus :D.